23. märts 2017. a. | 23:59

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Evi Hindpere

Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob.

Tegemist on olulise küsimusega mitte ainult vara pärijale või pärijatele, vaid ka võimalikele võlausaldajatele. Tänapäeval on inimeste varad sageli koormatud kohustustega. Tegemist võib olla nii hüpoteegist ehk kinnispandist tulenevate kohustustega kui ka kinnisvara omamisega seonduvate kohustustega.

Iga inimene saab eluajal ise otsustada, kellele pärandvara pärast tema surma üle läheb. Selleks võib teha testamendi. Testamendi tegemine näitab üles isiku vastutustunnet, et ta ei jäta vara jagamist oma arvukate sugulaste õlule. Seejuures tuleb arvestada, et pärandvara üleminekuga lähevad pärijale üle ka pärandaja kohustused.

Pärandaja võib peale pärija määramise määrata eelpärija, asepärija või järelpärija, aga ka hüve ehk annakusaaja. Lisaks eeltoodule võib pärandaja teha konkreetsed korraldused pärandvara valitsemisel.

Kui aga inimene ei ole teinud korraldusi enda surma korraks, tuleb appi seadus. Seadusega määratakse seadusejärgne pärimisõigus ning kõik sellest tulenev.

Käsiraamatu „Pärimine“ koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade pärimisõigusega seonduvatest õigussätetest.

Käsiraamatu autor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Raamatutega on võimalik tutvuda LHV raamatukogus või Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?