29. mai 2017. a. | 14:25

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Alustajale

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere tulemast LHV finanstportaali!
    Finantsportaal on suunatud investeerimishuvilistele ja ettevõtlikele inimestele, kes soovivad oma investeerimisalaseid teadmisi täiendada.
    Investoriks ei ole võimalik saada päevapealt ning kõik me oleme olnud alustajad ja tihti maksnud oma vigade eest kallist kooliraha! Siia foorumisse on oodatud kõik alustajate küsimused. Alati on parem õppida pigem teiste kui enda vigadest.
  • EVK lehel on kahte liiki väärtpaberitehinguid:

    Börsitehingud 3 478 ///// 8 517 593
    Börsivälised tehingud 19 431 ///// 68 143 576

    http://statistics.e-register.ee/et/summary

    Tegemist on septembrikuu käibega 2013.

    Kas keegi oskab öelda mis käive on kajastatud börsivliste tehingute all? 19431 tehingut? kus need tehakse?
    mida seal müüakse?


  • Menyypunkt "Tehingustatistika" samal veebilehel annab vastuse. Arvuliselt kõige enam on arvatavasti tehinguid pensionifondidega.
  • Börsiväliste tehingute alla lähevad kõik kokkuleppetehingud (mis ei ole börsil registreeritud) näiteks makseta tehing (FOP - free of payment), makse vastu tehing (DVP - delivery versus payment) ning ka kontohalduri vahetused.
  • Kas keegi oskaks öelda, kuidas saaksin uurida ettevõtete dividendimaksete kohta. Nasdaq Baltic leheküljelt on hea lihtne aru saada, kui palju on viimastel aastatel dividende makstud, kuid näiteks finance.yahoo või Nasdaq Scandinavia lehekülgedelt kahjuks välja ei loe (info ainult viimase aasta kohta).
  • Keerukam viis oleksi vaadata SEC-le antud teavitusi. Üldpildi saab kätte ka Yahoo Financest kui valida aktsia graafik ning siis EVENTS>DIVIDENDS Apple 5 aasta dividendiajalugu on selline.
  • Tere!

    Eelmise küsimuse jätkuks küsiks veel sellise algajaliku küsimuse nagu, kuidas ma näiteks Yahoo Financest leian ettevõtete ( ja ka fondide) prospektid?

    Tänud vastamise eest.
  • Fondide osas tasub kindlasti külastada fondiperekonna kodulehte, näiteks ishares.com ja vanguard.com ning aktsiate osas soovitaks eelkõige külastada ettevõtete kodulehti ning sealt rubriiki "Investor ralations"
  • Tere

    Kuidas ma leian bõrsifirmade 3-kohalistele lühenditele vastavad täisnimed?

    Ette tänades!
  • Kus oleks algajal kõige mõistlikum kauplemisega tegelema hakata? Plus500 või on olemas mõned paremad platvormid?
  • Mina soovitaks alustada siiski kohalikult turult, kui natuke on kogemust saadud, siis tasuks alels vaadata välisturgude poole.
  • Mida näitab Tellimuse sügavus või turu sügavus?
  • Turu sügavus on ostu ja müüginoteeringute arv (vaadeldakse nii arvu kui ka kogust). Mida vähame on ostu ja müügitellimusi, seda "õhem" on turg ja seda rohkem võib üks order hinnataset liigutada.
  • Olen börsi jälginud juba 1997 a buumist ja krahhist alates. Olen LHV virtuaalkonto omanik ajast, kui LHV ei olnud veel bank. Olen maksnud oma kooliraha, aga ikka ei oska veel raha teenida ;-( Kas olen lootusetu või võib siiski veel asja saada? Probleemiks on otsustuskoha leidmine ostuks või müügiks. Ilmselt, nagu kõigil. CEE indeksiga olen täna 17% miinuses. Ostsin aasta alguses. Vaatamata sellele, et enda arvates leidsin õige ostukoha. Tagantjärele tark olles oskan öelda, et oleks pidanud ruttu müüma. Vahepealse lainega jõudsin juba pea-aegu nulli aga siis tuli uus kukkumine. Aga ikka ei suutnud müüa õigel ajal. Kas oskate anda juhiseid või siis õpetus, kuidas teha (sundida ennast tegema) otsust (õigel ajal).
  • Õiget aega on väga keeruline tabada. Ühelt poolt soovitaks kasutada stoppe - kui aktsia või indeks on langenud 10% või 20% , siis tuleks positsioon kinni panna. Pikaajalisel investeerimisel aga pigem tasuks investeeringuid hajutada ajas - investeerida pidavealt ja väiksemate summade kaupa.
  • Kui suured oleksid väikesed summad, et nad oleksid siiski mõistlikud. Kui teenustasu on pool ostusummast, siis nii väikeste summade kaupa ei ole ost ilmselgelt mõistlik. Kas on veel mingi tegur, millega peab arvestama ostusumma planeerimisel.
  • Väikeste summadega hajutatult investeerimiseks oleme kujundanud eraldi toote - Kasvukonto. Seal saab ka 30 eurot korraga investeerida, teenustasusid arvestades võiks investeeritav summa alata 100 eurost kuus või kõige ökonoomsem 300 eurost kvartalis. Üle 2000 euroste summade korral tasuks aga eelistada tavapärast aktsiate ostmist.
  • Mida näitab volatiilsus? Kas volatiilsuse tõusuga aktsia hind ei peaks tõusma? Siinkohal pean silmas Nordic Mines aktsiat, kus volatiilsus on augusti keskpaigast tõusnud.
  • Volatiilsus näitab seda kuipalju aktsia üles alla kõigub, ehk siis kuivõrd ebastabiilne see aktsia on.
  • Aga näiteks Nordic Mines aktsia hind on suhteliselt põhjas ja kui volatiilsus näitab ebastabiilsust, kas siis läheb aktsia hind tõusule? Ta on küllaltki kaua ka külgsuunalises liikumises olnud.
  • Sendiaktsiate (nagu mainitud aktsia paraku on) puhul on volatiilsus alati kõrge. Viimase 90 päeva ajalooline vola 236%, aktsia on viimase kolme kuuga ka ligikaudu 10X kukkunud. 30 päeva ajalooline vola 74%, mis näitab aktsiahinna rahunemist. Üldjuhul pole kombeks pennystocki puhul kuigi suurt rõhku tehnilisele pildile ja indikaatoritele panna. Ainus, mis selle aktsia ülespoole liikuma paneb on lisaraha kaasamise õnnestumine või "pump-and-dump"
  • Tere

    ei hakka siia uut teemat tegema

    yahoo financy hinnad ja demo konto hinna ei klapi? kui teen reaalse kauplemiskonto ning ma ei tea täpselt kust need hinnad lhvs võetakse kuidas ma niimodi üldse kaubelda saan? (kui suur on hetke turuhind lhvs, kas order üldse täidetakse)
  • LHV kasutab portfellides 15 minutilise hilinemisega hindasid (USA turul suuruselt neljanda börsi BATS noteeringuid). Yahoo Finance näitab 15 minutilise hilinemisega kolme suurema börsi hindasid (vahe BATS-ga on minimaalne), lisaks on bid/ask ära toodud reaalajas ja kasutatakse BATS noteeringuid. Reaalselt toimuvad tehingud ikka parima bid/ask hinnaga ehk order edastatakse sellele börsile, kus noteeringud on kõige paremad antud momendil.
  • Tere

    Oskab keegi kommenteerida, mida jälgivad VelocityShares ETF-id?

  • Üldnimetaja oleks volatiilsus ja võimendus. Velocity Shares ETF-de nimekiri. Eelkõige siis lühiajaliseks kauplemiseks mõeldud instrumendid.
  • Küsimus tekkis eoses VelocityShares 3x Inverse Crude Oil ETN (DWTI) kus profiili all on kirjas et etf järgib S&P GSCI Crude Oil Index ER.
    Selle indeksi ja etf vahe aga ei tundunud olema 3x. Sellest ka see küsimus.
  • Ma ei ole antud instrumendi liikumist jälginud. Küsin esmalt, kas anomaalia on päevases plaanis või pikema perioodi peale? Pikema perioodi korral ongi paraku nii, et kõik võimendusega ETF-de hinnad lähenevad pikas perspektiivis nullile (kui vaja kaevan ka matemaatilise põhjenduse üles). Päevases plaanis peaksid need ETF-d siiski üsna täpselt oma ettekirjutatud peegeldamist järgima /antud juhul 3 korda vastupidises suunas liikumist).
  • Link prospektile
    Lisaks kirjeldatud kuludele (Daily investor fee) on prospektis korduvalt rõhutatud : If you hold the ETNs as a long-term investment, you may lose all or a substantial portion of your investment.
  • Kas on kellelgi soovitada kohta kust US turgude päeva käivet saaks näha nii jooksva kui eelnevate päevade osas?
    Yahoo lk vaadates tundub et tänane käive on kuidagi eriti madal?
  • Kas keegi seletaks natuke, mis on maandatud valuutariskiga euro põhiste nt S&P 500 järgivate fondide miinused või mida peaks arvesse võtma enne, kui nende kasuks otsustada? IVV vs IBCF nt.

    Milliste peale tasuks mõelda või kust leiaks hea ülevaate võimalustest?

  • IBCF riskikoht on see kui ei suudeta USD riski piisavalt hästi maandada. Lisaks teenustasud mis valuutariski maandamisega fondi haldustasule lisanduvad IVV 0.07% vs IBCF 0.45% aastas. Panin võrdluseks graafiku IVV vs IBCF vs D5BM (eurodes kauplev ilma valuutariskimaanduseta ETF).
  • Kui iga kuu jääb 300-600€ vaba raha, siis kas mõtekam on investeerida see kasvukonto kaudu või eelistada tavapärast aktsiate ostmist ?
  • ulvarmidt
    Kui iga kuu jääb 300-600€ vaba raha, siis kas mõtekam on investeerida see kasvukonto kaudu või eelistada tavapärast aktsiate ostmist ?


    See oleneb sinu varasematest teadmistest väärtpaberite osas ja sellest, kui palju plaanid igakuiselt aega õigete aktsiate otsimiseks ja analüüsimiseks panustada. Teiseks tuleb arvestada teenustasudega. Balti turgudel 300 ja 600 euro eest ühe ettevõtte aktsiaid osta tähendab LHV-s vastavalt 1.2% ja 0.7% teenutasu kulu (teenustasu 3 EUR + 0.2% tehingu summast), väljaspool Baltikumi aga juba vastavalt 3.9% ja 2.1% (11 EUR + 0.3% summast). Kasvukontol on seevastu ostu teenustasu samade summade puhul 1% (1% tehungu summast, minimaalselt 2 EUR).

    Kasvukonto vahendusel investeerides on võimalik koostada endale globaalselt hajutatud portfell, milles üle 2000 erineva aktsia vs. eraldi ostes saad endale ainult ühe ettevõtte aktsiaid. Eeldusel, et hoiad teenustasud mõistlikul tasemel.

    Kui oleks soov rohkem infot saada, siis võib alati tulla meie juurde nõustamisele. Aja saab kokku leppida siit: https://www.lhv.ee/investeerimine/investeerimine/konsultatsioon/
  • Kas kellelgi on vedelemas mõnda koondtabelit Eesti pinnal konkureerivate pankade poolt pakutavate investeerimiskontodega seonduvate hooldus- ja tehingutasudega?
  • Sander Pikkel

    Teiseks tuleb arvestada teenustasudega. Balti turgudel 300 ja 600 euro eest ühe ettevõtte aktsiaid osta tähendab LHV-s vastavalt 1.2% ja 0.7% teenutasu kulu (teenustasu 3 EUR + 0.2% tehingu summast), väljaspool Baltikumi aga juba vastavalt 3.9% ja 2.1% (11 EUR + 0.3% summast). Kasvukontol on seevastu ostu teenustasu samade summade puhul 1% (1% tehungu summast, minimaalselt 2 EUR).

    Kasvukonto vahendusel investeerides on võimalik koostada endale globaalselt hajutatud portfell, milles üle 2000 erineva aktsia vs. eraldi ostes saad endale ainult ühe ettevõtte aktsiaid. Eeldusel, et hoiad teenustasud mõistlikul tasemel.


    Kas pole mitte nii, et kui Sul õnnestub kuus juba 600 € säästa ning Sul on plaan pikemaajaliselt investeerida, siis ostes nt IVV-d tavaliselt investeerimiskontolt võidad Sa Kasvukonto ees tehingutasude + pikemas perspektiivis haldustasudega? Osta igakuise tehingu asemel kord kvartalis tavaliselt investeerimiskontolt 1800 € eest (11€+0.3% tehingutasu = 16.4€), selle asemel, et osta iga kuu Kasvukonto kaudu 600 € eest (1% tehingutasu = kvartalis 3x6€ = 18€).

    Teisisõnu Kasvukonto tundub kasulik ainult siis, kui summa, mida Sa igakuiselt säästa saad on niivõrd väike, et isegi kord kvartalis tehinguid tehes, ei tuleks 1600€ kokku. Nii pea, kui saad kvartalis 1600€ kokku on tavaline investeerimiskonto kasulikum: väiksem ostutehingutasu, väiksem haldustasu, rohkem võimalusi sh osta väärtpabereid Sulle sobival ajal.

    Parandage, kui ma eksin või jätsin midagi kahe silma vahele.

    Kas müügitehingu tasud on samad?
  • Arutluskäik on korrektne - väiksemate summade puhul sobib kasvukonto ning suuremate summade puhul tasuks juba tehinguid ise teha.
    Müügitehingute tasud on samad.
  • Vast sobib see küsimus siia alateemasse.
    Äkki keegi viicib mõne lausega lahti seletada miks Ameerika turg "minestab" kui kuuleb intresside tõstmise võimalikkusest. Intresse tõstetakse ju siis, kui majandusel läheb hästi, tööhõive on suur, tänu sellele on nõudlus suur, ettevõtted teevad suuremat käivet, hakkavad pidama laienemise plaane, riigile laekub enam makse, püsib "hea" inflatsioon, mis soodustab ettevõtete poolseid investeeringuid jne..... aga turud "minestavad", huvitav, miks?
    Ainukene miinus oleks raha "kallinemine" ja ekspordi vähenemine, kuid $ on juba pikemat aega kallinenud € suhtes, kuid turu liikumises seda küll poel näha olnud. Kas turg ei käitu ratsionaalselt?
  • kui kõigepealt viitsiks viitsib õigesti kirjutada, siis ehk keegi seletab ka:)
  • pahurik
    Kui kõigepealt viitsiks "viitsib" õigesti kirjutada, siis ehk keegi seletab ka:)

    :)
  • Rinja
    pahurik
    Kui kõigepealt viitsiks "viitsib" õigesti kirjutada, siis ehk keegi seletab ka:)

    :)

    :D
  • To tulu: see on üsna filosoofiline küsimus ja lihtsat vastust sellele ei ole. Vast võiks kokku võtta selle vastuse nii, et turuosalised kardavad, et intressitõus tuleb liiga vara ning liiga kiire ja järsk intresside tõstmine võib majanduse jahutamise asemel sellel hoopis hinge kinni tõmmata.
  • pahurik
    Rinja
    pahurik
    Kui kõigepealt viitsiks "viitsib" õigesti kirjutada, siis ehk keegi seletab ka:)

    :)

    :D


    Eesti Vabariigi Keeleinspektsiooni järelevalvejuht-peainspektor pahurik, sorry, te teete tubli tööd, kuid see vist on foorum, kus arutletakse natukene teistel teemadel.
  • Olen hetkel kasvukonto kasutaja, kui mul tuleb aga soov hakata tavalise investeerimiskonto kaudu investeerima, siis kas mul on võimalik maksuvabalt oma raha ühelt kontolt teisele (kasvukontolt tavalisele investeerimiskontole) kanda ning jätkata investeerimist
  • Kasvukontolt aktsiaid teisele kontole kadna ei saa, raha kandmisel piiranguid ei ole.
  • Ma ei tahtnud päris uut teemat ainult ühe küsimuse jaoks ja postitan selle siia. Ehk saab keegi LHV analüüsist vastata.

    Soovin arvutada ettevõtte omakapitali määra = equity/total assets. Ettevõte on raporteerinud minority share omakapitali all summas 2,249 mUSD. Kas ma peaksin selle ellimineerima?

    Bilanssis vastavad kirjed (mUSD):

    Equity attributable to the equity holders of the parent: 29 756
    Non–controlling interests: 2 249
    Total Equity: 32 005
    Total Liabilities and Shareholders’ Equity: 75 019
  • üldiselt sõltub sellest, milleks seda leitavat näitajat kasutada.

    põhimõtteliselt on varades (total assets) konsolideeritult sees kõik tütarettevõtete varad sh. ka vähemusaktsionäridele kuuluv osa. Seega on equity/assets näitaja täpsem kui vähemusosalust ei elimineeri (kuna seda varadest niikuinii ei saa elimineerida). Vähemusosaluse peab elimineerima juhul kui vaadeldakse ainult emaettevõtte aktsionäridele kuuluvat osa, Näiteks kui leitakse P/E või P/B näitajat või omakapitalitootlust.
  • Tänud! Emaettevõtte aktsionäride puhul pead sa silmas siis vaadeldava ettevõtte aktsionäre?

    Kas ei võiks eeldada, et bilansi varade poolel on samas suuruses vara, kui on non-controlling interest equity all? Ehk et see taandub välja? Muidu võiks järeldada, et näiteks ROA on moonutatud, kuna varadest on selliseid varasid võimatu eraldada.

Teemade nimekirja