29. mai 2017. a. | 14:30

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

P2P Pangandus: Laenupõhine ühisrahastus

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Sellest räägitakse siin aegajalt aga teemat selle kohta pole. Samas on minu teada Eestis juba 10000 investorit, kes tegelevad laenude andmisega läbi erinevate portaalide. Siin teemaks saaks neid võrrelda ja analüüsida ja algajatele selgitada, mis on mis. Kõigi uutega pole mina kursis aga vanimad kaks on Omaraha ja Isepankur ehk Bondora. Täiendage mind julgesti.

    Bondora
    + Investorid ei maksa teenustasusid
    - Eelsitatakse institutsionaalseid investoreid, see uuendus ajab paljud jaed pahaseks.
    - Inestor saab "pankrotis" laenu põhiosa, intressid ja viivised, isegi kui teinekord läheb aastaid
    + Väiksed kulud raha välja kandmisel, oli vist 38c

    Omaraha:
    - Investorid maksavad teenustasusid
    - teatud aja möödumisel võtab võlamenetleja sult laenu 60-70% eest ära ja saab ise tulud, kui neid on.
    + ei eelistata kindlaid investoreid

    Mina olin aastaid Bondora usu levitaja ja Pärteli suurim fänn, igal üritusel rääkisin sõpradele, kuidas see on imeline viis raha kasvatamiseks, kui raha vaja pole ja seda pidevalt reinvesteerida, saab oma raha 5 aastaga mitmekordistada. Nüüd olen aga vaikselt meelt muutmas: pärast seda kui Pärtel oma tagumiku maha müüs ja kogu muinasjutu sotsiaalsest investorisõbralikust laenuandjast maha parseldas on portaal selline, et paar proffi saavad koore ja kogu jae saab endale sitad laenud ja riskid. Veel imelisem tundub mulle, et jae ei näegi enam häid investeerimisvõimalusi, need lähevad otse institusioonidele. Samas olles elus kokku puutunud Omaraha Arne Veskega, siis talle ka oma raha ei tahaks viia. Seega on ainus lootus vist, et Pärtel toibub mingi hetk rahajoovastusest ja tuleb oma algsete põhimõtete juurede...viimasel ajal on maru vaikne olnud mees.

    Teiste kogemused, arvamused?
  • paneme siis alternatiivid kirja kõik
    http://www.aripaev.ee/article/2014/6/18/uus-uhisrahastusplatvorm-laenab-vaikefirmadele
    see ka: https://www.facebook.com/eesticrowdestate/info
  • Olen samuti natuke raha Bondorasse paigutanud. Omaraha kohta ei liigu eriti head jutud ja nad ei suutnud mu esimesele kontakmeilile vastata, mistõttu loobusin sinna paigutamisest.

    Alguses läks Bondoras laen väga hästi välja - siis pandi investorid järjekorda intressisoovi järgi. 6% IsePakkujas garanteeris sissepääsu pea igasse laenu. Nüüd on puhtalt ajaline järjekord ja väga raske on laenu välja anda (maht on langenud 60-70%). Varem andsin kõikidele turgudele, kuid hiljuti keerasin Hispaania kinni. Locodel vist pole kombeks üldse laene tagasi maksta. Täielik kaos.

    Bondora default laenude osakaal kasvab väga kiiresti, mis on kummaline arvestades et tööjõuturul on asjad enamvähem korras - palgad tõusevad ja töötuid on üha vähem. Näiteks mais tõusis default 5,39% peale, aprilli 4,8% pealt. Äkki on selle põhjuseks sinu mainitud jaeinvestorile jäetud junklaenude osakaalu suurenemisega?
  • Olen siin viimasel ajal 5% portfellist paigutanud Bondora+ laenudesse aga need tunduvad hetkel endalegi väga kahtlased, mismõttes saab sissetulekuid ja väljaminekuid ainult muude dokumentide või telefoniteel kontrollida? Näis mis neist saab. Näpuotsaga olen ka Locodele andnud aga tulemusi veel ei tea, sommid on suht kehvad tagasimaksjad, slovakke ka veel ei tea.

    Varasemalt oli mu portfellis valdavalt Eesti A900-1000 laenajad, enamus 28% väga vähe defaulte ja raha jooksis. Nüüd läheb aina kusisemaks.
  • Seda Bondora+ sodi ei võta ma üldse sisse.
  • Tehke parem laenuvõtjate seas reklaami, mitte investorite seas ;)
  • Investorite seas pole reklaami vaja, seisva raha hulk on niigi suur seal, ma rohkem arutamiseks lõin selle teema siin ja omaarust olen rohkem nurisenud kui kiitnud. Mul on kahju, kui tundub teistmoodi. Võib ka julgelt Vaba teema alla tõugata, kuhu ma oma aruga teha proovisingi.
  • Bondoras on minumeelest hetkel veel ainult üks institutsionaalne investor - portfell1. Rohkem priviligeeritud tegelasi pole ma oma statistikas täheldanud.

    Mis puudutab Omaraha, siis selle portaal omanik (A.Veske) on selline vana kooli mees. Tema suhtlusstiilist saab aimu kui foorumit lugeda. Ta on küll peale arutelu ajutist ülekolimist Bondora foorumisse viisakamaks ja napisõnalisemaks muutunud, aga eks sisu jääb samaks. Peale tagatisfondi reeglite mitmeid muudatusi investorite kahjuks lõpetasin seal laenude andmise ära.
  • P2P iseenesest on hea idee, aga see, mida enamus nendest P2P "laenukontoritest" praegu teeb ei ole minu arvates kõige parem idee. Rahastad kellegi sukkpükste ostu või ahju remonti, ma näen sellel potentsiaali, kui need liikmed väljastaksid ise krediidinstrumente. Praegu väljastavad nad võlga eksisteerivat raha laenates. Mitte, et sukkpükste ostuks ja ahju remondiks ei tohiks laenu anda, aga pankadega iialgi konkureerida niisugused üritused ei suuda. Sa ei saa kunagi normaalset risk/rewardi endale neist.

    Ma püüan skeemi seletada veidi. Kujuta ette, et on üks ettevõte, kes tahab hakata tootma elektrienergiat. Ta väljastab ettemaksu krediite ja arveldusühikuks võib olla näiteks 1kwh, mille sina täna ostad 0,6 kwh elektri hinnaga. Mingisugugust intressi siin pole, sa oled osanik selle ettevõtte edus ja ebaedus, sinu rate of return kujuneb vastavalt sellele, kuna see "kasum" realiseerub, kui 1kw/h elektrienergiat kätte saab. Loomulikult ei pruugi sul endal vaja olla seda elektrit, see firma müüb elektrit ka raha eest. Idee seisneb selles, et see, kellel on elektrit vaja, ostab sinu käest krediidi, sest sa müüd diskontoga.
    Niimoodi võib finantseerida ka elamuehitust, kus firma väljastab ettemaksu rendi krediite, arveldusühikuks võib olla ka euro, aga tähtis on mõista, et need ei ole eurod, sina võid küll eurodes maksta nende eest, aga ei pruugi, ehitad näiteks katuse tollele elamule ja saad need rendi krediidid näiteks 20 000 eurot, aga sinu töö väärtus seal oli 10 000. On mingisugune kauplemiskeskkond, kus neid saab veel müüa. Kui rääkida nüüd rohkem mikrost, siis ka alevi kauplus võib selliseid ettemaksu krediite väljastada ja arveldusühikuks võib olla euro, mille sa täna diskonteeritult ostad. Mis puudutab seadusandlust, siis krediiti on väljastatud tuhandeid aastaid, riik siin kätt ette panna ei saa. Mis puuudutab VÕSi, siis kaks osapoolt võivad alati milleski kokku leppida. Meil on seaduslik maksevahend euro ja kohtud tavaliselt nõuavad kohustuste täitmist eurodes, mitte natuuuras ja mitte ka mingisugustes bitcoinides ( bitcoinides nad ei saa nõuda kohustuse täitmist võlgnikult, see on ebaseaduslik), aga ei ole mina veel kuulnud, et kui keegi väljastab krediiti ja keeldub seda aktsepteerimast hiljem ise, et siis kohtud nõuaksid makset eurodes. Kui ta isegi keeldub mingil juhul sinult aktsepteerimast seda(näiteks vihkab sind), siis müüd kellelegi teisele maha selle. Ma tõin lihtsa näite, võib mõelda veel süsteemile, mis kindlustab ühiselt default riski, defaultida need instruumendid, millest ma praegu rääkisin, teoreetiliselt ei saa, aga rate of return võib null olla :) Põhimõtteliselt tänane internetitehnoloogia võimaldab seda juba teha, et sa võid mobiiltelefonis nende krediitidega kaubelda.
  • Bondora default laenud tõusevad jõudsalt ilmselt eriti Hispaania ja võimalik, et ka Soome tõttu. Kindel ei ole, sest portaal avaldab enda statistika kõik kenasti ühes potis, nii et sealt riigiti midagi välja ei loe. Foorumis Hispaania kohta midagi head ei räägita. Bondora+ ei tohiks veel mõju avaldada. Neid vast vaevu ühe kuu jagu väljastatud.
  • -bc-
    Bondora default laenud tõusevad jõudsalt ilmselt eriti Hispaania ja võimalik, et ka Soome tõttu. Kindel ei ole, sest portaal avaldab enda statistika kõik kenasti ühes potis, nii et sealt riigiti midagi välja ei loe. Foorumis Hispaania kohta midagi head ei räägita. Bondora+ ei tohiks veel mõju avaldada. Neid vast vaevu ühe kuu jagu väljastatud.

    Nii ongi. Minu lootus on sellel, et suudetakse mingi hetk ka mingi osake 60 päeva ja enam viivises laenud päästa, sest hetkel on mul kogu aasta kasumist 1/3 üle 60p viivises ja 2/3 viivises. Iga kuu tiksub ca 2-2,5% kogumahust tulu, mis reinvesteerimisel paisutab portfelli mahtu muudkui üles. Mingil ajahetkel peaks mul võimalik olema alginvesteering välja võtta ja teine samapalju laenude ja viiviste näol sinna jätta.
  • Bondora teatas just, et enam ei anta laenu slovakkidele ja locodele alla 1000 skooriga. Ilmselt default rate liiga suur ja halbade laenude osakaal läheb marketingi jaoks ebasobivaks.
  • Ma ka mõned kuud däblinud Bondoras. Mõned mõtted:
    1) Minu meelest pangakonto vv (edaspidi pkvv)ei ole nii kõva latt, millest üle hüppamine õigustaks harilikult ca 10% madalamat intressimäära. Isepakkujaga väljaminevate laenude kvaliteet on minu meelest väga nigelaks läinud. Mind väga ei huvita, et on pkvv'ga tõestatud sissetulekud, kui laenuvõtja on tuimalt 8 kiirlaenuga kimpus ja on üürnik.
    2) Ma olen enda jaoks püstitanud teesi, et kinnisvara omamine (eriti hea, kui laenuta, aga ka laenuga on OK) on palju olulisem latt (paiksus, juured, midagi kusagil on õigesti tehtud, laenu puhul on ka pank tausta läbi töötanud jne). Valdavalt panengi neil päevil käsitsi ja valdavalt just kinnisvara omavate inimeste laenudesse.
    3) minu isepakkujad on tänaseks taandarenenud parimal juhul tagasi tiksuvat raha uuesti investeerivaks masinaks, portfelli kasvatamiseks nad selgelt ei kõlba - eriti täna, kui kvaliteetset vastaspoolt viskab maruvähe peale.
    4) Kuna ma olen üpris algusjärgus, siis ma käsitlen seda kui vajadusel kooliraha ja aktsepteerin võimalust, et head nahka sest ei tule.
    5) Pärtel Tombergi pean väga suure tulevikuga tegijaks (olen kunagi kohtunud ja väga meeldivalt üllatunud olnud). Ülemise 0,01% tegija.
  • Olen päris algusest peale mõlemas keskkonnas tegev olnud. Alguses üsna uljalt ja samuti sõpradele tuttavatele soovitades, aga mida aeg edasi seda ettevaatlikumalt. Hetkel veel paarkend tuhat seal tiksub, aga kavatsen sedagi koomale tõmmata ja edaspidi vaid ülimalt konservatiivset rida ajada.

    Minu jaoks on võtmesõnaks nende keskkondade juures see nn. "portaalirisk", mis laiemalt võttes taandub märksõnadele läbipaistvus ja huvide konflikt.

    1. Läbipaistvusega on lood paraku nigelad. Olgem ausad - kellelgi pole ju halli aimugi, milline on portaali haldava ettevõtte majandusseis millised on opereerimiskulud; kelle vahenditest ja mis tingimustel on kaasatud investeeringuid jne. Paarist foorumist korjatud infokillust annab välja lugeda, et Bondora on 2008 aastast peale punast kündnud ja toitub põhiosas "strateegiliste investorite kaasamisest". Ise-enesest on see uue turu tekkimisel ja agressiivsel kasvu korral igati mõistlik talitusviis. Samas aga tähendab see ka seda, et varem-või-hiljem peab kas ärimudel muutuma või siis see teine variant...

    Bondora juhtoinad deklareerisid juba ammu, et nemad ei pea oma äriks mitte laenuvahendust vaid selleotstarbelise tarkvarakeskkonna arendust ja müüki. Seega on üsna alusetu süüdistada Pärtelit, et too "oma tagumiku maha on müünud". Tema tagumik on juba jupp aega vähe teisel "toolil", kui üldjuhul arvatakse. Pmst on tegemist softiarendajatega, kes loodavad ühel nende jaoks ilusal päeval oma vaeva ühe matsuga sisse kasseerida, olgu selleks IPO või kogu mudru müük mõnele "suurele".

    Lisaks on laenuprotsess kaunikesti läbipaistmatu ka infosüsteemi vaates. Eriti just Omarahas, kus võlausaldajal on üsna võimatu vajadusel näppudel kokku lüüa, milline osa mingist laekumisest on põhiosa tagasimakse, milline intress, milline viivistrahv ja millise laenumaksega see üldse siduda. Nõudemenetluse korral, kus võlgnikuga sõlmitakse eraldi tagasimaksegraafikuid ja muid kokkuleppeid, läheb asi täiesti pudruks.

    Kui nüüd ühel või teisel põhjusel peaks tõesti juhtuma see halvim võimalik stsenaarium st. portaalihaldaja üks hetk teatab, et "sorry kutid, meil tulid siin vähe paremad äriideed ja me panime selle poe nüüd kinni", siis istub võlausaldaja oma tuhandete kümneeuroste lepingute otsas nagu lits lastega ja tal pole killukestki dokumentaalset tõestust ega isegi infot mitte, mille alusel oleks võimalik võla- ja nõudemenetlusi jätkata.

    2. Portaali haldaja ja võlausaldajad on sõpsid ainult nii kaua, kuni nende huvid kattuvad. Õnneks on see huvide kattuvus üsna suur ...aga sugugi mitte jäägitu. Mina olen oma tegelemise ajal märganud ikka päris mitmeid olukordi, kus portaali haldaja ja võlausaldajate huvid vastuollu satuvad või siis prioriteetidelt märkimisväärselt erinevad ja seni on need lahendunud pea eranditult portaali haldaja huvides. Jällegi - ei midagi taunimisväärset - ise talitaksin haldajana samuti. Business as usual.

    Võlausaldaja vaates on tema ainus väljund oma huvide kaitseks hetkel aga kas portaali foorumis möliseda või laenamine üldse lõpetada. Mitte just eriti efektiivne. Võlausaldajatel puudub esinduskogu, seaduslik raamistik huvide kaitseks ja vajadusel survemehhanismid. Finantsinspektsiooni plaanitav järelevalve laiendamine laenuvahendustegevuse osas võib selles osas natuke levendust tuua, aga mingeid garantiisid siin pole. Vabalt võib see loodav raamistik kujuneda hoopis järjekordseks võlgnike poputamise aktsiooniks, kus võlausaldajad sujuvalt üldse ära unustatakse.

    Tegelikult peaksid võlausaldajad hetkel aktiivselt osalema FI vastava töögrupi töös, et ka nende mured saaksid kaardistatud, aga pole märganud, et midagi sellist toimuks (BTW, mul on olnud kontakt FI ühe juhatuse liikmega, kes kinnitas, et nende poolt oleks aktiivne huvi võlausaldajad ära kuulata, nii et kes tahab, võtku siinkohal teatepulk üle. Minul puudub selleks viitsimine ja motivatsioon.)
  • Omaraha korral tuleb mängu veel ka see va teada-tuntud "Arne Veske individuaalküsimus". Ma arvasin, et sellised tegelinskid surid välja juba üheksakümnendatel, aga ennäe, mõni veel tiksub kuskil. Käitumine käitumiseks - pole suurt vahet, mis värvi kass on kuni hiiri püüab, aga võlausaldaja vaates seisneb oht selles, et tüübil puudub juriidiline kirjaharidus või on tal siis lihtsalt savi.

    On avalik saladus, et portaal tegelikult ei järgi võlalepinguid ja vähemalt viivistrahvide osas talitab täpselt nii nagu parasjagu paremaks peab. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus kahepoolsed tähtajalised lepingud ühepoolselt suvalisel hetkel lõpetatakse ja igast muud sürri. Tegelikult ei imestaks eriti, kui seal võlausaldajale kuuluvate rahadega majandamine samas stiilis käib vms.
  • Kuigi võiks arvata, et palju aastaid kogemusi Liisiga võinuks midagi õpetada. Nõustun Pealikuga!
  • Olen Bondoras olnud tegev 2012. aasta detsembrist alates mikroportfelliga (s.t. PeaLiku viidatud numbritele lähedale ei küündi) ning mingil määral oma võimekuse raamistikus sellel turul silma peal hoidnud.

    PeaLiku mõtetele pakuksin oma vaatenurka:
    1) Tarkvaraarendus läks vett vedama ning sealt tõmmati fookus ära. Ühe mehega arendustegevust väga palju ei tee. Seega softifirmast rääkida oleks võib-olla üleliigne.

    Paberil on põhitegevus viimastel aastatel olnud kasumis, reaalselt ollakse arengujärgus ning kahjum on hetkel ilmselge. Kui täna laienemist ei oleks, siis jääks kogu portaali areng tõenäoliselt toppama.

    Nõustun läbipaistvuse osas - ka veel praegu on Bondoral paberite järgi ilmselt paar töötajat ning HR käib mõne teise ettevõtte alt. Eks nüüd juuni lõpus selgub kui majandusaasta aruanne väljas peab olema.

    Laenude ülestulemine, järjekorrasüsteem ja muu säärane on samuti küllaltki hall ala. Paranemise märke seal kahjuks näha ei ole olnud. Isegi visuaalidesse ei ole pandud laenuprotseduuri ja allakirjutamise protsessi, sellest on äärmiselt kahju.

    Mul on Bondorasse usku mõnel põhjusel:
    1) nõukogu liikmed ei tundu olema suvalised tuhajuhanid, kes random startupiga oma resümeed rikkuda sooviks
    2) OÜ'st on mindud jõuliselt AS'i vormi peale
    3) Kolmanda P2P saidina saadi Inglismaa FCA litsents sotsiaalpanganduses. Seal on omad kriteeriumid, mida tuleb täita ning mida ka loodetavasti perioodiliselt kontrollitakse.

    MIs puutub foorumis mölisemisse või investeerimise lõpetamisse, siis esimest püüavad paljud investorid teha. Iga nädal keegi avastab, et tehakse liiga ja kiidab takka, et nüüd ta viib oma raha välja. Ma ei ole veel aru saanud, et miks selline teadvustamine vajalik on. Teise puhul on täna juba näha, et kui korraga on üleval 50-80 taotlust, siis nad ei tule lihtsalt täis. Huvi nende vastu puudub, mistõttu Bondora peab otsustavaid samme ette võtma. Iga investori isiklike huvide eest seista ei ole võimalik.

    Omarahast rääkides, siis tuleb öelda, et üritasin nendega saada intervjuu teemal jutule (Pärteliga olen intervjuu teinud ja see on hea otsimise korral veebis loetav). Paraku ebaõnnestusin, sest nende poolne huvi puudus. Õigemini huvi oli, aga asi lihtsalt soikus, võib-olla oli asi minus, et pakkusin välja ebasobiva intervjuu vormi. Portaalina on neil kõvasti veel arenemisruumi just ütlemiste ja oleku poolelt.

    Miks mulle meeldib otselaenamine? Seetõttu, et seal on võimalik päris hästi hajutada ning alustamiseks ei pea summad suured olema. Seetõttu on ka huvi antud valdkonna kohta suurem (ei ole Bondoraga mitte kuidagi seotud).
  • Bondora tundub olevat meeleheitel. Iga päev on hakatud spämmima suurepärastest kohe sulguvatest investeerimisvõimalustest. Paljud neist lõppevad edutult, sest ka teised investorid on lõpetanud investeerimise teisejärgulisse kraami, mis on jäetud retailile.

    Välismaale, eriti Hispaaniasse, antud laenud on hulgi hapuks minemas. Eravestluses olla Bondora juhtkond ka tunnistanud, et neil praktiliselt puuduvad võimalused välismaal halbade laenudega tegelemiseks.
  • Samas mul autoomnatika annab viisakatesse Eesti A1000 laenudesse päris edukalt ja iga õhtu nopin käsitsi ka B+ laene mikrosummadega ja seni töötab kõik kenasti. Espanoladele, Suommidele ja Solavikkidele eriti palju ei laena.
  • Kui Bondora (IsePankuri) foorumid kunagi veel anonüümsele lugejale avalikud olid, siis kurdeti seal, et laenupakkujaid on palju, laenuvõtjaid väga vähe. Polnud kuhugi oma raha panna. Kas nüüd on vastupidi?
  • Ei ole vastupidi, lihtsalt ebakvaliteetsete laenajate jaoks avati väravad ja nüüd peab ise palju rohkem vaeva nägema, et terad sõkaldest eraldada. Minul leiavad kõik tagasimaksed ja igakuine pealepandud lisa alati uued laenajad.
  • ttrust
    Kui Bondora (IsePankuri) foorumid kunagi veel anonüümsele lugejale avalikud olid, siis kurdeti seal, et laenupakkujaid on palju, laenuvõtjaid väga vähe. Polnud kuhugi oma raha panna. Kas nüüd on vastupidi?


    Kvaliteetsete laenude osas on olukord sama. Rämpslaene vedeleb lademes.
  • Haldan ise ka IP algusaastatest portfelli. Tulevikus laekuvad intressid on kenasti bilanssi suurendanud, kuigi 2019.a. septembris laekuvad viimased maksed mingit kindlust ei tekita. Investeeringud on ainult max skooriga Eesti turule ning välistatud on SMS laenude refinantseerimised.

    Isepakkuja ja järelmüügi tuleku järel peatasin 2013.a laenamise, kuna enam ei olnud võimalik üle 20% skooriga 1000 ühessegi pakkumisse siseneda. Loogikast ei ole enam aru saada võimalik.

    2014 alguses hakkasin järelturult kokku ostma hea kvaliteediga laene, sain päris korraliku portfelli kokku ning olin nõus vahendajale kuni 5% maksma. Üsna rahul olin.

    Nüüd juunis peatasin uuesti investeerimise uuesti, sest:

    a) üle tähtaja võlgnevused tõusid vahepeal koguni üle 8% kuigi pean enda portfelli kvaliteeti väga heaks (portfelli tootlus 29%p.a.).

    b) hüppeliselt on kasvanud isepankuri sisesed refinantseerimised - makstakse ennetähtaegselt eelmine laen tagasi, millega hakkama ei saadud. Seega puudub mul soov järelturult osta, kui müüja tahab saada 5% vahendustasu. Kuna voolavus suurenes sedavõrd suureks ei suutnud ma enam sama investeeringu summaga oma raha välja laenata.

    c) planeeritud intressitulu ja tegeliku intressitulu erinevus on nii suur, et 29% tootlusest pole mõtet unistadagi. Intressimaksetega viivitatakse, seejärel makstakse tagasi ennetähtaegselt, Isepankur pikendab oma äranägemise järgi lepinguid. Seega reaalne tootlus jääb minu hinnangul kusagil 11 - 15% piiresse aastas.
  • Täna on üsna keeruline investoril küsimuste korral vastuseid saada. Näiteks tekkis minul eilesaadetud lisatuvastuse vajaduse kohta küsimusi. Samuti oleks tore teada saada, kuidas ja kas ka tegelikult tegeletakse hapude laenudega (üle 60p viivises). Kas on ka reaalne lootus midagi tagasi saada? Bondora netilehelt on millegipärast kontaktnumbrid ja nimed kadunud. Krediidiinfost leitud tel nr on pidevalt hõivatud ja lastakse automaatvastaja meelast jutukest. Meilile tuleb automaatvastus, et vastame 3p jooksul. Samas spämmi meilitakse igapäevaselt. Kokkuvõttes ei tekita tekkinud olukord usaldust ja keeran vähemalt mõneks ajaks rahakraani kinni.
  • Lisatuvastuse puhul juhiksin tähelepanu sellele, et seda on vaja raha väljakandmisel portaalist. Seni kui sellist plaani pole, siis ei ole ka lisatuvastus vajalik.

    Hapude laenudega tegeletakse, kuigi mitte võib-olla sellisel tempokusel kui keskmine investor sooviks. Bondoral on asjad selles mõttes paremad kui USA Prosperil ja Lending Clubil, kus väga vähe suudetakse taastada. 2010. aasta lepingute kohta on näiteks selline info, et ükski krediidigrupp ei ole enam miinuses. Kuna andmed kõikide laenulepingute kohta on vabalt kättesaadavad Bondora veebist, siis saab iga huviline just endale sobilikke andmeid (andmevahemikke) analüüsida.

    Kontaktnumbrid on kadunud seetõttu, et sissetulevaid kõnesid oli kordades enam kui võimekust oli ja nad otsustasid minna e-posti lahendusele. Spämmi meilib enamasti paar-kolm inimest, kes on vastava kliendisuhtluse tarbeks palgatud. Foorumisse teateid jättes on suur tõenäosus saada vastus, kas siis Bondoralt või asjalikumatelt investoritelt. Samuti tasub liituda "Bondora Fellows" Facebooki grupiga.

    Vahepealne vaikeseisak on kindlasti tarvilik ühisrahastuses investeerides teha. Aitab mõtteid korrastada ja strateegiaid üle vaadata.
  • Isiklikult tegin esimese P2P investeeringu pisut üle 4 aasta tagasi (2010. juuli). Hiljuti lõin iseseisvalt oma tootluse XIRR meetodil kokku ja sain maksueelseks annualiseeritud tootluseks nö pessimistliku stsenaariumi korral 23.2%.

    See võib muidugi olla veidi optimistlik, kuna värsked investeeringud ei ole veel jõudnud hapuks minna, aga kui oletame, et praegustest korralikult maksvatest laenudest veel 10% lisaks hapuks läheks, siis näitab annualiseeritud tootluseks endiselt 20,13% ja 15% mahakirjutamise korral 18,48%.

    Arvestades, et kasutan üldiselt investeerimiseks üsna passiivset strateegiat ehk investeerin läbi isePakkujate, siis tuleb tunnistada, et olen tulemusega täitsa rahul. Kui just keegi ei suuda veenvalt selgeks teha, et XIRR meetod sellisel kujul ei tööta (seletasin meetodi siin lahti).

    Tauri poolt mainitud laenuandmetega faili muude analüüside tarbeks leiab koos legendiga siit:
    https://www.bondora.ee/en/invest/statistics/data_export

    Ise investeerin pigem sellistesse laenugruppidesse, kus default rate on siiani jäänud omajagu alla 10%, nii et selleks, et olemasolevatele viivises laenudele veel 15% jagu otsa tuleks, peaks midagi tunduvalt negatiivsemat juhtuma kui varem, mis ei ole muidugi kunagi välistatud (sõda Venemaaga?).
  • Mina alustasin investeerimist Bondoras 2012. aasta lõpus. Tänase päeva seisuga on mul portfellis üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal 3,1% (vahepealse ajaga on jõudnud osad punased isegi tagasimakseid teha). Kokku on portfellis üle 1100 unikaalse laenulepingu ning keskmine väljaantud laenude intress on 30,42%. Bondora andmetel on annuliseeritud tootlus hetke seisuga 27,02%. Vastavalt RahaFoorumi väitele (http://rahafoorum.ee/) peaks see XIRR meetodil saadud tulemus ühtima Bondora arvutustega (ise ei ole üle arvutanud seda). Kui ma võrdlen antud tootlust oma portfellis olevate aktsiate tootlusega, siis paraku peab tunnistama, et laenamine on olnud tulusam.
  • Bondora hakkab vaikselt liikuma nn USA mudeli peale, kus ühisrahastus on sümbioosis pangaga. Praegune struktuur on selline, et laenutaotleja esitab Bondorale taotluse, kes siis kontrollib ja sobivuse korral paiskab taotluse turule. Sealt omakorda saavad investorid valida sobiliku laenu ja investeerida summa 5 - 500€ (või kuni 20% mahust) lepingu kohta. Pangaga koostöös saab olema nii, et pank teeb kontrolli, väljastab laenu ja müüb seejärel laenu P2P platvormil edasi.

    Põhjendatult tekib küsimus, et kas a) pank on ühisrahastusplatvormi osa, kes peab kõik laenud turule pakkuma või b) pank on suvaline, kes saab valida omale meelepärased laenud välja ja ülejäänu paisata turule. Teistpidiselt aga kaob execution risk, s.t. iga laen, mis pakutakse investoritele, on juba kehtiv leping ning sealt peaks hakkama raha jooksma. Hetkeseis on selline, et kui klient oma Bondora kontolt raha välja ei võta, siis võib see seal seista teinekord kuid ning lõpuks jääb tulu teenimata ja kontol seisnud raha kantakse investoritele tagasi.

    Igatahes on Crowdfunding Insideris huvitav usutlus Pärtel Tombergiga (Bondora CEO), kes paljastab, et uue aasta alguses võetakse ilmselt päris mitu turgu ette (strateegia ja laienemiskava on alles kinnitamata).

    Olen ka Eesti keelse isikuintervjuu teinud Pärteliga mõned kuud tagasi. Hea õnne korral netist leitav.
  • Olen kuulnud siit ja sealt, et ka Omarahal on teatavaid rahvusvahelisi huvisid. Varsti kuuleme enamat :)
  • Omaraha on minu meelest seda oma foorumis ka väljendanud. Omaraha puhul aga olen selles mõttes ettevaatlikum, et nende puhul läheb viivislaen 90 päeva pealt sundmüüki (ca 60-70% makstakse põhiosa pealt). Ma ei ole hetkel kindel kuidas on kasumlikum toimetada, kas sundmüük ja saadud raha kohe ringlusesse või siis 3-4 aastat kannatamist ja lootust raha koos intresside ja viivistega tagasi saada.

    MoneyZen on samuti rahvusvaheline (Soome + Eesti). Ainult Eestis läbi ei löö.
  • Pakun, et asi ei ole Isepankuris enam automaatne seetõttu, et kusagil on institutsionaalne käsi vahel, kellele suunatakse magusamad palad.
  • Seda pidasingi silmas. Kui Bondoral on institutsionaalsed partnerid (kelle põhitegevus on finantseerimine) ja kellega on neil süsteem integreeritud ning pakkumismudel erineb ülejäänud investoritele pakutavast mudelist, siis peaks need avalikuks tegema.

    Teiseks peaksid nad selgelt ümber tegema järelturu, kuna seal müümine on muutunud sisuliselt mõttetuks. Tegelikult peaks turg olema staatiline, mitte news-feed. Ehk siis müügis peaks olema laenud profiilide, krediidiklasside, kasutajate järgi. Praegu peab oma kuultused iga päev ära korjama ning uuesti panema, et nad oleks värsked.
  • Kui institutsionaalne käsi on vahel, siis selgelt nad peaks seda teavitama. Ja siis teeb juba eraisikust investor ise otsuse, kas ta tahab Bondoras raha hoida, kui saab teada , et "magus" kraam( a la Olga Sõtniku võlad) läheb Institutsioonile ja "ülejääk" visatakse massidele puremiseks

    Samas kiusatus võib neil suur olla, kui keegi suur teeb pakkumise kvaliteedikraami ära korjata, makstes lisa% bondorale...
  • Olen ka ise viimasel ajal vaadanud, et kvaliteetset laenajat eriti ei ole ning isepakkujas raha välja ei lähe. Ka manuaalselt pole kellegile eriti anda, kui just ei soovi "sissetulek kinnitamata" laenajatega riskida. Välja laenatud raha sooviks ju ikka esmalt tagasi saada ja tore oleks ka mõistlik intress teenida. Hispaaniast pole päris mitu laenajat ligi poole aasta tagusele laenule ühtki tagasimakset teinud, sissetulek oli seejuures kinnitatud.
  • Mille järgi kvaliteeti hinnata? Kas pangaväljavõtte, mis tegelikult näitab minevikukulutusi, ent selle järgi ei saa eeldada tulevikukulutusi? Sama moodi e i tohi graafikuid silmitsedes eeldada minevikutooltuse järgi tulevikutootlust. Küllaga olnud neid laenuvõtjaid, kes tulevad oma puhta taustaga Bondorasse laenu võtma, saavad selle ja siis tõmmatakse hulganisti muid kohustusi kaela.

    Ma olen viimastel kuudel andnud enamasti laenu Eesti Bondora+ lepingutele, mis minu meelest ei ole nii märkimisväärselt radioaktiivsemad, et neist peaks kindlasti mööda vaatama. Kollaseid (ehk viiviseid) on enam vähem samas suhtelisuses kui pangaväljavõttega kinnitatud lepingutel. Samas intress on neil lepingutel märkimisväärselt kõrgem.

    Olen vältinud muid riike: Slovakkia ja Hispaania on suhteliselt radioaktiivsed, samuti Soome, ent selle vahega, et Soomes ei saa viiviseid nõuda.

    Silmas tuleb pidada hooajalisust - sügisest kevadeni on laekumine nõrgem kui kevadest sügiseni (hooajatööde hooaeg?).
  • Loen seda teemat ja imestan, et on ikka inimestel viitsimist mingi 1000+ lepiinguga raha välja laenata. Tootlus 25-30% pole muidugi paha, aga varem vöi hiljem peab see halbade laenude osa suurenema, sest sisuliselt on siiski tegemist sellise klientuuriga, kes pangast raha ei saa. Intress 30% tänapäeval on ikka selline pool sms laen ja normaalse möistusega vöi rahanduslikult korras inimene sellist ei vöta. Aga tundub, et nõudlust ja pakkumist on ja sellised platformid on iseenesest väga tänuväärsed. Inimestel vedeleb pangakontodel suuri summasi pea olematu intressiga, aga paraku enamus niimoodi jebida ei oska vöi ei viitsi, nad oleksid 5% ka rahul, kui seda maksaks kindel finantsasutus.
  • Selleks ei pea olema viitsimist, et 1000+ lepingut omada. Automaatpakkuja teeb investeeringu investorile sobivatesse taotlustesse, Bondora tegeleb võlgade sissenõudmisega. Investoril sisuliselt ei ole väga midagi teha.

    Soliidse makseajalooga laenuvõtja saab laenu taotleda alates 12% intressimäärast. 30% intressimäär eeldab, et inimene ei 'viitsi' rabeleda ja läheb lihtsama vastupanu teed ning esitab nõutust vähem dokumente. MoneyZenis on intressid märkimisväärselt madalamad ning rõhku pannakse just prime klientuurile, eks näis kuidas see neil õnnestub (intressid üle 20% naljalt ei lähe).

    Pankade võrdluses ei ole praeguste ühisrahastusplatvormide teenused kuigivõrd palju kallimad (väikelaen vs ühisrahastuse pakutav tagatiseta tarbimislaen:
    Swedbank 15-25%
    SEB 13-22%

    Bondora 12-40%
    MoneyZen 12-20%

    P2P platvormidel on stabiilsuse ja usaldusväärse partneri maineni muidugi veel pikk tee minna. Välja toodud 5% on täna reaalsus näiteks UK turul. USA puhul on 8-14% tootlus tavapärane.
  • ....rõhku pannakse just prime klientuurile....


    Kas neid inimesi, kes pangast mingil põhjusel laenu ei saa ning on seetõttu valmis maksma kõrgemat intressi, nimetatakse nüüd niimoodi?
  • Antud hetkel on päris keeruline passiivselt kvaliteetse 1000+ osani jõuda, kuna isepakkujad lihtsalt ei saa kätte neid väheseid häid laene (EST laenud), mis tulevad. Selleks, et korralik portfell ehitada peab tööd tegema järelturul ja see on ajamahukas. Igasse sodisse ka ei taha oma raha panna.

    Võib olla tõesti pole need bondora+ laenud nii radioaktiivsed aga bondora peaks ärgitama laenuvõtjaid rohkem dokumente esitama. See oleks kasulik kõigile - bondora saab rohkem laene välja anda (loe: rohkem teenustasusid), investorite raha ei seisaks kontol ja laenajad saavad madalama interssiga laenu. Bondora peaks midagi ette võtma selles osas. Hispaania, Slovakkia ja Soome turud pole ühel või teisel põhjusel lihtsalt atraktiivsed.

    Eesti P2P lending on alles lapsekingades, nagu mujalgi maailmas, ning pole investorite täit usaldust veel võitnud. Kuigi kasvupotensiaali on küllaga lugedes "the UK alternative finance industry report'i" (http://www.nesta.org.uk/sites/default/files/understanding-alternative-finance-2014.pdf). Eks Eestis tekib ka juba neid platforme nagu seeni pärast vihma (MoneyZen, EstateGuru, Investly).
  • Kas keegi on Bondorale või Omarahale alternatiive ka vaadanud? Üks on https://investly.eu on suhteliselt uus ühisrahastus platvorm, kus eraisikud saavad Eesti ettevõtetele ärilaenu juhatuse liikme tagatisel anda. Nad olid ka ainsa Eesti juurtega ettevõttena Startup Wise Guys'i kiirendis ning tulid turule augustikuus ja on juba mõne tehingu teinud, esimene 15% intressiga.

    Neil on hetkel üks laenutaotlus üleval https://investly.eu/000022/company/profile, mis annab samuti 15% tootlikkust.

    Kirjutavad siin ka kuidas krediidiriski hindavad http://investly.wordpress.com/2014/11/13/how-does-investly-manage-the-risks/ Tundub, et on pisut turvalisem, sest esimene vastutaja on ettevõte ning teine on juhatuse liige. Seega üks aste turvalisust rohkem, kui võrrelda tarbijalaenudega.

    Mis te platvormist arvate? Uued tuijad ja vähe pakkumisi veel, kuid kas tasub proovida?
  • Mina arvan, et kui inimese kõige esimeses postituses on link tundmatule tegijale ja juures küsimus, "mis teised arvavad", siis haiseb pea alati asi turundamise järele.
  • Tegelikult vahet pole kuidas siin uut toodet esitletakse. Siinne seltskond on piisavalt tark, et turundust või mitteturundust läbi hammustada ja selle asemel toote endaga tutvust teha. Kui toode on kehv, siis leitakse kiirelt, et on kehv toode ja asjaolud saavad ruttu selgeks. Vaatamata turundus-katsetele või lihtsalt informeerimisele. Kui on hea toode, siis kasutatakse ja jagatakse kogemusi.

    Turundamine läheb peale ikka sellele kaadrile kes ühe korra vaarikaketoonide käest petta saanuna tormavad kohe rohelise kohvioa ekstrakti käest petta saama.
  • Kui miski vajab oksepostiga reklaamimist, siis see asi HAISEB.
  • Küsiti, mida arvame ja saiti nüüd ja tulevikus avamata andsin teada mida arvan. Peale iga uut lahendust tuleb lugematu arv copycate ja enamus neist kaob kiiresti. Mulle iseenesest meeldib, et turg küpseb aga selline labane pakkumine jäägu buduaari ja delfisse, siinne seltskond on sellest üle.
  • Koige suurem hirm on see et voik tulla selline p2ev kus sina nagu investor laheksid www.P2Pmisiganesplatform.domen ja naed selle: "404 Resource Not Found" voi "This page cannot be displayed".

    Mis siis teha? Veebi ei ole, telefonid ei toota, jne.. Kes siis teie 30% aastas kogenenud summad maksab tagasi?
  • Eeldan, et 30 meur väljastatud laenusid Bondora näitel on piisav, et maandada portaali riski. Tuleb uus tegija, kes võtab need nõuded üles ning investorid maksavad mõned protsendid uue süsteemi loomise eest.
  • Kui kõik lepingud, maksegraafikud, laenujäägid, kontaktid, erikokkulepped, menetlusinfo ja muu protsessi toetav teave on kadunud või asub ettevõtte valduses, kellel puudub huvi seda üle anda, võivad need "mõned protsendid" päris mitmekohaliseks kujuneda. Lisaks massiliselt juriidilisi komplikatsioone nõudeõiguse üle võtmisel jms.
  • Kõik alglepingud on ka laenuandjatel olemas. Lisaks on laenuleping vormistatud otseselt laenuandja ja laenaja vahel. Antud hetkel tuleb siis portaalilt ainult kontaktandmed, mis on lepingus väljendatud laenulepingu numbrina. Ühesõnaga, detaile on siin kõvasti aga mu algse vastuse mõte oli see, et kogu raha ei ole kindlasti läinud.
  • Kõige tõenäolisem oleks ilmselt mõne keskkonnas tegutseva suurema investori poolt kogu supp üles osta/võtta, sest sedasi tuleb tõenäoliselt odavam, kui hakata ise ühekaupa neid pudinõudeid klapitama.
    Keskkonnaga seotud riskid on 1 põhjus (peamine siiski kvaliteetsete laenajate puudumine), miks mina sinna panustama ei hakka. Vähemalt mitte 10EUR kaupa - sellist pudi pärast taga ajada on suhteliselt mõttetu.

Teemade nimekirja