23. mai 2017. a. | 8:12

Kosmeetika otse loodusest

LHV ajakiri Investeeri

19.09.2016 10:23

Shutterstock

Eestimaa puhas loodus on inspireerinud looma kümneid ettevõtteid, mis toodavad looduskosmeetikat. Kuigi mahud pole veel suured, on tegemist põneva valdkonnaga, millest võib välja kujuneda omaette tööstusharu.

Valdkonna arengule aitab paljuski kaasa üldine ihalus puhtama toidu ja elukeskkonna järele. Eestimaal puhast loodust veel jagub. Kuigi tootjad üritavad purkidesse ja pudelitesse saada niipalju kohalikku puhast toorainet kui võimalik, tulevad baasõlid siiski kaugemalt, sest meie kliimas ei kasva kookospalmid, oliivi- ega kakaopuud. Kahjuks pole ka piisavas koguses teelehti ja rukkililli, et neid tööstuslikult kasutada. Siiski on tootjad tooraine osas väga nõudlikud ja uurivad põhjalikult ettevõtete tausta, kes neile allhanget pakuvad.

Kui kümme aastat tagasi oli looduskos­meetika tootjaid üksikuid, siis Solarise keskuses asuva Eesti looduskosmeetika­poe Pillerkaare lettidelt leiab juba üle 30 erineva tootja kaupa. „Võib-olla on isegi 40 täis. Tean mõnda väiketootjat veel, kuid üldiselt puudub neil ka ambitsioon jaekaubanduses müügil olla,” räägib kos­meetikapoe Pillerkaar perenaine Marju Sepp.

Eriti plahvatuslik oli tootjate arvu kasv läinud kümnendi lõpus majanduskriisi ajal, kui otsiti tööd ja ettevõtteid loodi hu­vialadest lähtuvalt. Tänaseks katab Eesti looduskosmeetikatootjate pakutav valik kogu igapäevase kosmeetikavajaduse.

Eriti lai valik on näohooldustoodete osas, kus leiab ka spetsiifilise funktsiooniga tooteid, nagu näoseerumid, silmakree­mid, meigieemaldustooted. Seda kõike erinevatele nahatüüpidele ja probleemi­dele. Sama on kehahooldusega. Enamik tooteid jääb keskmisse hinnaklassi, aga leiab ka luksuskosmeetikat ja soodsa­maid brände.

Kahjuks on ka selliseid tooteid, mida ei ole võimalik loodustootena teha või siis ei tasu see ära. „Näiteks ei ole meil juukse­lakki,” toob Marju näite.

Poes käib valdavalt üsna teadlik klient, mõni on juba väga suure kodutöö teinud, mõni on alles avastamas looduskosmeeti­kat. „Looduskosmeetika on Eestis kasvav trend. Üldiselt see, kes on hakanud juba looduskosmeetikat tarbima, enam tava­kosmeetika juurde tagasi ei pöördu,” rää­gib Marju.

Kliente iseloomustab Marju mitmeti. Päris palju on neid, kellel on tekkinud naha ülitundlikkus ja kes on seetõttu ha­kanud otsima looduslikke tooteid. Aga üldiselt inimeste teadlikkus suureneb ning tervisliku eluviisi juurde käib ka hea looduslik kosmeetika. „Lihtsalt pat­riotismist kosmeetikat ei osteta, toode peab ise ikka ennast tõestama. Õnneks Eesti tootjad panustavadki just tooraines­se, uuringutesse, tootearendusse,” sõnab kosmeetikapoe perenaine. „Nii tootjad kui ka meie ise töötame paljuski entu­siasmist, tahtest teha midagi teistmoodi. Samas olen ma kindel, et nii mõnigi meie kodumaine kosmeetikabränd on 10–15 aasta pärast üle Euroopa tuntud ja tun­nustatud.”

Joik – esimene huvi olid küünlad

Eesti suurim looduskosmeetikatootja Joik tähistas mullu juba kümnendat sünnipäeva. Ettevõte ise sündis aga hoopis asutaja Eva-Maria Õunapuu huvist õhtuhämaruses küünlaid põleta­da, et tuppa hubasust luua. Mida rohkem Eva-Maria küünlaid ostis, seda enam sai talle selgeks, et turgu valitsenud naftajää­kidest tehtud parafiinküünlad olid vastumeelsed ega lõhnanud ka hästi. Nii ei jäänudki agaral naisel muud üle, kui uurida, kuidas küünlaid toota ja mis võiks olla parafiini looduslik alternatiiv. Ta jõudis sojavahani, mis oli ka Euroopas sel ajal tundmatu aine. Lisaks asus ta uurima, kuidas küünlaid lõhnastada. „See on täiesti omaette maailm,” räägib Eva-Maria.

Kõike seda tegi ta hobi korras töö kõr­valt ja tegelikult ainult iseendale. Aga kui suur töö oli tehtud ja küünlad kukku­sid välja nii oivalised, et kõik tuttavad kiitsid, siis küsis Eva-Maria endalt, et miks mitte pakkuda neid müügiks. Ja nii läks pall veerema. „Kui midagi teed, te­kib huvi uute asjade vastu,” sõnab ettevõt­lik naine. Hiljem lisandus ka muud, näi­teks seebid ja vannitooted. Nüüdseks on tootevalikus juba 150 erinevat artiklit ning küünalde osa moodustab käibest viiendiku. Kasvatud on Eesti tuntuimaks looduskosmeetikatootjaks, mis on inspi­reerinud ka teisi.

Kui toiduvaldkonnas on mahemärgis­tus küllaltki kenasti reguleeritud, siis kosmeetikas see päris nii ei ole. Riiklikku institutsiooni, kes märgistusi jagaks, pole olemas. Vaikiva kokkuleppe järgi loetak­se looduskosmeetikaks tooteid, kus vähe­malt 90 protsenti toorainest on looduslik­ku päritolu. Joikil on see näitaja 95 ja 100 vahel. „Aga see pole Joiki toodete puhul peamine. Kosmeetika peab olema tõhus. Lõhnad peavad olema head, pakend ilus ning toode peab tegema seda, mida lubab. Looduslik on boonus, looduslikkus võiks olla loomulik,” räägib Eva-Maria.

Rahvatarkus purgis

Joiki tootearenduses on kombineeritud aastasadu järeleproovitud põhjamaiseid rahvatarkusi uuenduslike toorainete ja tootmisvõtetega. Iga uue toote loomisele eelneb põhjalik eeltöö ja testimine, et kliendini jõuaks parim toode. Mõnikord võtab tootearendus aega kuid, teinekord üle aasta. Tänavu on uute toodetena turul deodorant ja näopuhastusvaht.

Eestist pärit tooraineid kahjuks Joiki toodetes väga palju ei leia. Siit saab rapsi-ja astelpajuõli, mett ning ürte. Aktiivai­neteks valitakse sellised komponendid, mis on ka kohalikus rahvameditsiinis ka­sutusel olnud. Näiteks teeleht, saia- või rukkilill. „Taimi meil kasvab, aga tööstus­likuks tootmiseks mitte piisavalt,” selgi­tab Eva-Maria. Tooraine pärineb tunnus­tatud tootjatelt Prantsusmaalt, Saksamaalt, Inglismaalt, Šveitsist, Amee­rika Ühendriikidest ja mujalt.

Kõik Joiki tooted arendatakse välja ja valmistatakse Eestis – tootmishoones Tallinna serval, kus asub ka vabrikupood. Poe seinal on maailmakaart, kus näha riigid, kuhu Joiki tooted on müügile jõud­nud. Ekspordiga on tegeldud alates 2012. aastast ja nüüdseks ollakse esindatud paarikümnes riigis üle maailma. Eksooti­lisemad on Aasiast Jaapan ja Singapur ning Aafrikast Alžeeria. Põhiturg on siis­ki Euroopa Liit. Kokku moodustab eks­port ettevõtte käibest 30 protsenti.

Nurme – seebiteost sai ettevõte

Looduskosmeetikatootja Nurme lugu sai alguse kümme aastat tagasi, kui Marit Tiits mõtles pärast lapse sündi, et valmistab ise jõulukingid. „Mõtte käigus jõudsin seepideni. Nii saidki sõbrad ja sugulased kingiks omatehtud käsitöösee­bid,” meenutab Marit.

Kingisaajate suurel toetusel nägi ta seebivalmistamises potentsiaali oma et­tevõtte loomiseks. „Oli masu aeg ning mu ema sai koondamisteate. Sel hetkel tabas meid mõte üheskoos seebipajas kulpi lii­gutada. Ei kulunud palju aega, kui sain koondamisteate minagi, ja tundus, et taganemisteed ei ole,” räägib Marit.

Härjal haarati sarvist ning seepidele lisandusid järjest vannipiimad, -trühvlid, -soolad. Mõisteti, et tootevalikut on vaja veelgi laiendada, sest vanne kõigil pole ja jõudmine arusaamisele tükiseebist kui heast pesemisvahendist võtab tarbijal veel aega. „Alguses lähtusime nendest toodetest, mida kliendid küsisid ja mis ei vajanud väga suuri investeeringuid,” selgitab Marit.

Tänases Eesti turuolukorras ja karmi­des konkurentsitingimustes ellujäämi­seks tuleb aga juba midagi väga unikaal­set välja mõelda. Üritatakse tabada seda, mida konkurendid pole veel avastanud. Nii sündisid näopesuseep, kooriv jalaseep ning tahked šampoonid.

Aga tootearendus on pikk protsess, võt­tes vähemalt aasta kuni kaks. Toodet tu­leb testida ja registreerida see Euroopa Liidu ühtses andmebaasis. Lisaks vajab toode ka nime, pakendit, disaini.

Merelõhna ei saa purki panna

Kõik värvid ja lõhnad Nurme toodetes pärinevad loodusest. „Me ei saa kunagi pakkuda kasteheina- või merelõhnalist kreemi, sest neist ei ole võimalik loodus­likult lõhna toota,” selgitab Marit. „Hetkel on nimekirjas üle 100 toote. Poole moodustavad eeterlikud ja baasõlid, mis on toorainena ka teistes toodetes. Lisaks valmistame sojavahast aroomte­raapilisi küünlaid. Tootevalikust leiab seepide kõrval ka kehavõided, orgaanili­sed ihupiimad, šampoonid, palsamid, näotoonikud, huulepalsamid, kehakoori­jad ja vannikosmeetika. Eraldi on tooted meestele. Sortimendi laienemine andis meile ka alust oma brändi nimi Nurme Seep muuta Nurmeks.”

Nurme kõige populaarsemad tooted olid pikalt näoseep ja kooriv jalaseep.

Tänaseks on esituumikusse lisandunud looduslikud šampoonid ja juuksepalsa­mid. Viiendik Nurme käibest tuleb juba Soomest, kuigi sellega alustati alles pool aastat tagasi. Tooted on müügil Soome suurimas loodustoodete ketis Rouhonjuu­ri. Toorainet saadakse Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Ürte ja kuivatatud lilli jagavad Nurmele ka koha­likud talunikud.

Turbliss – inspireeriv turvas

Kui väga paljude jaoks seostub turvas küttebriketiga, siis kolm ettevõtlikku naist asusid uurima, kas meie kodumai­sest maavarast saaks kasutada ka kosmeetikas. Uuriti, mida mujal maail­mas turbast valmistatakse ja kui sobilik on Eesti turvas kosmeetikatoodete valmistamiseks. Uuringud ja eeltöö kestsid umbes poolteist aastat, enne kui tootega turule tuldi. Nii sündis firma nimega Turbliss.

Palju infot kosmeetilise turba kohta saadi meie põhjanaabrite soomlaste käest, konsulteeriti sealse turbateadlase Riita Korhoneniga ja leiti teaduslikke uu­ringuid ka mujalt maailmast. Avastati ka näiteks, et Ida-Tallinna Keskhaiglaga koostöös oli tehtud Eesti raviturba mõju kohta kliiniline uuring, mis käsitles küll peamiselt turba mõju liigesehaiguste lee­vendamisel, kuid kõrvalmõjuna täheldati ka, et turvas parandab nahastruktuuri. „Sellest saime kõvasti innustust. Enda ja tuttavate peal olime turbamaskide mõju katsetanud juba pikalt ja põhjalikult. Tu­lemused olid hämmastavad ja motiveeri­sid ideega edasi liikuma,” räägib ettevõtte üks kolmest asutajast Jane Pappel. Turb­lissi esimene mask oli väga lihtne, kuid oma algainetelt unikaalne: 100% puhas looduslik mikroniseeritud raviturvas. Edasi liiguti erinevate nahatüüpide mas­kide suunas ja otsiti kvaliteetseid koostis­osi, millega turba toimet veelgi võimen­dada. Seejärel lisandus ka puhas turbavesi, mis on allikavee kõrval ainus elav vesi kosmeetikaturul.

„Tänaseks laiendame kaubamärki ka eel- ja järelhooldustoodetega, mille välja­töötamisel arvestame olemasolevat kau­bavalikut turul, vajaduspõhisust, toimet, kvaliteeti, unikaalsust ja kokkusobivust meie seniste toodetega,” räägib Jane. Ins­piratsiooni uute ideede leidmisel on am­mutatud rabast ja rabataimedest, aga ka klientide soovidest.

Turblissi turbamaskides on kasutusel ainult raviturvas. Eesti asub geograafili­selt väga huvitavas piirkonnas, kus loo­duslik kooslus ja ilmastikuolud on lask­nud tekkida harukordselt kõrge humiinainete sisaldusega raviturba kihil.

Parim turvas maailmas

Kosmeetiline turvas peab vastama teatud näitajatele – olulised on asukoht, sügavus, lagunemisaste, pH jpm. Kõige tähtsam on aga humiinainete sisaldus. Eestist on teadaolevalt leitud kõige kõrgema humiinainete sisaldusega turvas maailmas.

Just humiinained on need, mis nooren­davad ja niisutavad nahka ning paranda­vad naharakkude tööd. Raviturvas aitab tõhusalt tänapäeval laialt vohavate naha­murede vastu, nagu näiteks akne ja psoriaas. Humiinaineid ei ole võimalik laboris järele teha ja seetõttu ongi kvali­teetsed raviturbatooted unikaalsed. Kok­ku on erinevaid tootetüüpe 12. Populaar­seimad tooted on bioaktiivne näomask probleemsele nahale ja bioaktiivne raba­toonik. Aga ka luksuslikum kullasari või­dab aina rohkem populaarsust. Turblissi tooteid müüakse Soomes, Taanis, Ühend­kuningriigis ja Venemaal. Näidispartiid on saadetud ka Koreasse ja Hiina. Kokku moodustab eksport toodangust umbes 15 protsenti.

Põhjamaine LUMI

Kosmeetikatootja LUMI sai alguse isiklikust vajadusest ning arenes teadu­sel põhinevaks looduslikuks nahahool­dusbrändiks. Kuna firma tegevjuhi ja ühe looja Helen Hirve tütrel oli atoopiline dermatiit, hakkas ta uurima, kuidas prob­leemile leevendust leida. Nii jõudis ta külmpressitud kanepiseemneõlini. Helen pakkus uue nahahooldusbrändi idee välja Märt Miljanile, kes hakkaks kujundama brändi nägu ja olemust. Märdi vanaisa tegeles tööstusliku kanepi uurimise ja arendamisega, tänu millele oli Märt kursis kanepitaime mitmekülgsete omaduste ja väärtuslikkusega. Täna on rollide jaotus ettevõttes sama: Märt vastutab toodete presentatsiooni ja kuvandi eest, mida klient näeb riiulil, Helen vastutab pudeli sisu eest ning tegeleb firma igapäevase juhtimisega. Muidugi sünnivad otsused ikka koostöös ja ettevõtte kõik töötajad on tihedalt protsessi haaratud.

Toodete väljatöötamisel hakkasid Märt ja Helen kohe alguses tegema koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaüli­kooli teadlastega. LUMI näol ongi tege­mist Tartu Ülikooli idufirmaga ehk üli­koolist võrsunud teadusmahuka ettevõttega, kus on kaasatud Biomedi – Tartu Biotehnoloogia Pargi inkubaatori – inkubandid. 2013.aasta teises pooles müügile jõudnud nahahooldustoodete arendamisel toimub endiselt tihe koostöö oma ala spetsialistide ja teadlastega. Koostööpartnerite hulka kuuluvad Eestis näiteks EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus, Terviseedenduse ja Rehabilitat­siooni Kompetentsikeskus, EAS ning ka ravimtaimede ekspert Irje Karjus. Toote­sarjal LUMIderm on Eesti Allergialiidu tunnustus.

Esimesena lansseeriti näo-, keha- ja kä­tekreemid. Nende retseptuur valmis koostöös Tartu Ülikooli ja TTÜ-ga. Lumi lähteülesanne oli kasutada eestimaist ka­nepiõli kõikides toodetes. Üldine läbiv idee on siiani see, et kõik tooted oleksid valmistatud võimalikult naha-ja kesk­konnasõbralikult, toore oleks võimalikult puhas ja töötlemata ning seejuures olek­sid tooted ka tõeliselt efektiivsed. Kuna kokku valmistavad need nõudmised üsna keeruka ülesande, kulub ideest valmis­tooteni jõudmiseks paar aastat koos testi­miste ja muude protsessi juurde käivate sammudega.

Unisex-tooted

Hetkel on LUMI valikus 26 toodet, milles on hooldustooteid nii näole, kehale kui kätele. „Usume, et peamine, mis meid teistest eristab, on teaduspõhisus,” ütlevad Märt ja Helen. Tänu koostööle TÜ ja TTÜ laboritega on LUMI toodetes ühildatud loodusliku toorme kasulikud omadused ning biotehnoloogia. Ühe peamise erisusena ei lisata LUMI nahahooldustoodetesse lõhnaaineid. Seetõttu sobivad tooted nii meestele kui ka naistele ning ka väga tundlikule ja allergilisele nahale.

Lisaks eristab LUMI sarja kohalik külmpressitud kanepiseemneõli, mis on kõigi toodete baaskomponent. Samuti hüaluroonhape, mida leiab lisaks näo-toodetele enamikus teistes pealejäetava­tes toodetes, sealhulgas käte- ja kehahool­dustooted. Kuumtöötlust on seejuures minimeeritud, et toorme kasulikke omadusi maksimaalselt säilitada. Kuigi tooteid müüakse ka Saksamaale ja Hollandisse, ei moodusta eksport veel märkimisväärset osa, kuid sihiks on see kindlasti.

LISAINFO

JOIK

Töötajaid: 16

2015 käive: 1,1 miljonit eurot

JOIKi nime lugu: Nimi JOIK tuleb sõnast „joig”, mis on looduslähe­dase põhjamaa rahva saa­mide iidne laulmisviis. Joigumine annab edasi meeleolu, selle abil iseloo­mustatakse tundeid, inime­si, loomi ja loodust. Joigumine kannab endas traditsioone, aga samas areneb ja kohandub kaasajaga.

Eeskuju: Eva-Maria Õunapuu on loonud Eesti suurima looduskosmeetikaettevõtte, mis on ka teistele eeskujuks.

Nurme

Töötajaid: 7

2015 käive: 190 000 eurot

Harjumaal Kose vallas re­noveeritakse vanast lau­dast uut tootmishoonet. „Soov on, et tulevikus toi­muks tootmine meile inspi­reerivas keskkonnas. Võiks olla koht, kuhu saaksime kliente külla kutsuda, neid inspireerida... Et oleks maja keset nurme,” selgitab Ma­rit Tiits.

Nurme nime lugu: Nurme nimi tuleb eestikeel­sest sõnast „nurm”. „See on lilleaas, kus mina veetsin suure osa oma lapsepõl­vest. Kevadel esimeste põl­lulillede tärkamisel ja terve suvi läbi oli minu lemmikkohaks kodu lähedal asuv aas ja metsaveerg. Mäletan seda idülli ja tunnet, mis valdas mind lilli korjates ja mesilasi jälgides. Milline muretu elu!” kirjeldab Marit Tiits.

Pereettevõte: Isa Märt Tiits, tütar Miia Liisa Riikoja (10 aastane), ema Luule Tiits ja Marit on kõik ettevõttega aktiivselt seotud.

Turbliss

Töötajaid: 4

2015 käive: 79 000 eurot

Turbliss väärtustab Eesti turvast. Eesmärk on teavi­tada inimesi, et Eestis lei­dub maailmas kõige parem kosmeetiline ehk balneo­loogiline turvas.

LUMI

Töötajaid: 6

2015 käive: 166 000 eurot

LUMI nime lugu: Otsiti nime, mis annaks edasi puhtust ja looduslik­kust ning oleks loetav nii eesti kui ka inglise keeles. Kuna ka paljud eestlaste nahaprobleemid on tingitud just meie karmist kliimast, tundus nimi LUMI ainuõige.

Tiit Efert

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2016




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse