23. mai 2017. a. | 8:12

Euroopa aktsiafondidest on põgenenud ligi 100 miljardit dollarit

Erko Rebane

3.10.2016 15:06

Shutterstock

Ehkki brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust ei ole siiani ülejäänud Euroopa majandustele kardetud  kahju tekitanud, podiseb siin üksjagu riske, mis on sundinud investoreid alates veebruarist iga nädal aktsiafondidest jälle mõned miljardid välja võtma. Kas skeptilisest hoiakust võiks järgneva 12-18 kuu perspektiivis kujuneda Euroopa aktsiaturgude jaoks positiivne katalüsaator?

Läinud nädalal teatasid mitmed meediaväljaanded EPFRi statistikale tuginedes, et 28. septembril lõppenud nädalal võeti Euroopa aktsiafondidest välja 1,9 miljardit dollarit. Tegemist oli 34. järjestikuse nädalaga, mil aktsiafondidest lahkuv kapital ületab mahtusid, mida antud fondidesse investeeritakse,  kasvatades alates veebruari keskpaigast  väldanud väljavoolu 95 miljardi dollarini.

Allikas: FT

Aasta esimestel kuudel finantsturgusid raputanud volatiilsus, aeglustunud globaalse majanduse kasv ning juuni lõpus toimunud Brexiti referendum jätsid esimesel poolaastal investorite soosingust välja ka USA ja arenevad turud, kuid suve teisest poolest on neisse piirkondadesse vähemalt osa kapitalist tagasi liikunud. Miks pole globaalselt paranenud sentiment suutnud meelitada raha tagasi ka Euroopa aktsiafondidesse?

Siin võib näpuga näidata mitmete tegurite suunas. Esiteks ei ole Euroopa Keskpanga lõtv rahapoliitika suutnud saavutada seda majanduskasvu ning inflatsiooni, mida esialgu loodeti. Teiseks on negatiivne intressimäär avaldamas survet pangandussektorile, kus stressi keskpunkt on viimaste kuudega liikunud Itaaliast Saksamaale. Kolmandaks ja vahest isegi kõige suuremaks küsimuseks jääb poliitiline risk.

Brexiti referendumil ei pruukinud olla regiooni majandusele küll sügavat mõju, kuid läbirääkimiste protsess alles algab ning tõenäoliselt jätab see ettevõtete jaoks õhku palju küsimusi, mis mõjutavad investeerimisplaane.  Lisaks seisab detsembris ees Itaalia põhiseaduse muutmise referendum, 2017.a kevadel Prantsusmaa presidendivalimised ning 2017.a septembris Saksamaa parlamendivalimised.

Pärast Brexiti rahvahääletust on igast järgmisest olulisemast referendumist ja valimisest saanud tähtis test, millest sõltub Euroopa Liidu edasine tulevik. Kuid kas hirm liidu lagunemise ees on muutunud üleliia suureks?  Mäletatavasti lubas varasemalt Itaalia peaminister Matteo Renzi  referendumi läbikukkumisel tagasi astuda, kuid viimasel ajal on ta eelistanud antud küsimust vältida, kuna tema arvates röövib see tähelepanu reformi kasutegurite arutelult.  Isegi kui rahvas peaks hääletama põhiseaduse reformi vastu, siis läinud pühapäeval tõdes siseminister Angelino Alfano, et valitsus sellepärast tagasi ei astu.

Brexiti referendumi tulemust ning Donald Trumpi ootamatult suurt populaarsust USA presidendivalimistel arvesse võttes ei saaks Prantsusmaa presidendivalimistel välistada üllatusmomenti, aga värskemad küsitlused näitavad, et paremäärmusliku Rahvusrinde erakonna juht Marine Le Pen pääseks kevadel esimesest ringist küll edasi, kuid ei suudaks oma tuumiktoetajatest laiemat poolehoidu võita ning kaotab teises voorus kas endisele presidendile Nicolas Sarkozyle või endisele peaministrile Alain Juppé'le.

Citi arvates on Euroopa viimastel aastatel jäänud majandusliku riski vangi, mis nüüd on transformeerunud poliitiliseks ahelaks. Kuna kõrgetasemeliste poliitiliste riskide realiseerumine on nende arvates siiski ebatõenäoline, võiks see koos paraneva majandusliku väljavaatega osutuda järgneva 12-18 kuu jooksul positiivseks üllatuseks investoritele, kellest paljud pole selleks vastavalt positsioneerunud.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse