23. mai 2017. a. | 8:12

Saudi Araabia – „uus“ arenevate turgude nurgakivi

Joel Kukemelk

17.11.2016 15:37

Shutterstock

Saudi Araabia on kuuest liikmesriigist koosneva Pärsia Lahe Koostöönõukogu (Gulf Cooperation Council ehk GCC ühendus) kõige mõjuvõimsam riik. GCC ühendus loodi aastal 1981 ning liikmesriikide valuutad on seotud USA dollariga. Kokku elab GCC riikides 50 miljonit inimest, kohalikel börsidel on noteeritud ca 700 börsiettevõtet agregeeritud turuväärtusega veidi alla $1 triljoni, millest Saudi Araabia ettevõtted moodustavad mahult 40%.

Viimasel paaril aastal on Saudi Araabia saanud tavapäratult palju tähelepanu. Ja seda põhjusega. Toon siinkohal välja 5 olulisemat arengut ajalises järjestuses:

  1. Esiteks - saudid olid peamised arhitektid OPECi 2014. aasta septembrikuises otsuses alustada võitlust globaalse nafta tootmise turuosa pärast, mis tõi kaasa nafathindade kokkukukkumise ($110 pealt $30le) ja USA kildanafta tööstusharu languse, millega kukkus USA tootmismaht 1 mln barrelit päevas. Kaks aastat hiljem on Saudi Araabia aga muutnud oma seisukohta ning on nüüd üks valjemaid eestkõnelejaid, et saavutada naftatootjate seas esimest korda viimase 8 aasta jooksul kokkulepe tootmismahtude piiramiseks OPECi 30. novembri kohtumisel. Kõnelustesse on kaasatud isegi ka mitte-OPECi liikmesriike nagu näiteks Venemaa, Brasiilia ja Mehhiko.
  2. Teiseks - Saudi Araabia on aktiivselt sõjaliselt sekkunud Jeemeni konflikti, olnud terav Assadi režiimi kritiseerija Süürias ning mõistnud hukka ISISe rühmituste tegevuse Lähis-Ida regioonis.
  3. Kolmandaks - Saudi Araabia on kiiresti vastu võtnud Riikliku Ülemineku Programmi (National Transformation Program 2020), mille eesmärk on aastaks 2020 oluliselt vähendada riigi sõltuvust nafta ja gaasi ekspordist, tõsta tulusid väljaspool energiasektorit 3 korda ning saavutada tasakaalus riigieelarve ka tänaste energiahindade juures. Eelarve tasakaalustamiseks vajalik naftahind on saudide jaoks langenud kahe aastaga $100 pealt ca $60 juurde.
  4. Neljandaks - oktoobris emiteeris Saudi Araabia esimest korda rahvusvahelisi võlakirju. Tegu oli väga eduka emissiooniga, sest hoolimata sellest, et $17,5 miljardiline emissioon märkis ajaloo suurimat areneva turu poolt tehtud võlakirja pakkumist, oli see ka ligi 4 kordselt ülemärgitud. Kuna Saudi Araabia võlatase on väga madal ja see peaks tõusma 8% pealt SKPst aastaks 2020 ca 30% juurde, on investorite suur soov võlakirjade järgi arusaadav.  Rahvusvahelise laenukapitali kaasamine võimaldab Saudi Araabial madalate energiahindade perioodil vähendada survet kodumaiste pankade likviidsusele ning luua investorsuhteid uute emissioonide korraldamiseks ning Saudi Aramcost 5%-10%’lise tüki börsile viimiseks 2017. või 2018. aastal, millest loodetakse tõsta ca $100 miljardit. See annaks esimest korda maailmas ühe ettevõtte turukapitalisatsiooniks üle $1 triljoni.
  5. Viiendaks – Saudi Araabia on vastu võtnud mitmeid samme (muuhulgas ka otsus liikuda T+0 arveldustsükli pealt T+2 peale 2017. aasta esimeses pooles), et standardiseerida ja avada oma börs välisinvestoritele ning saada oluliseks osaks MSCI Arenevate Turgude indeksis. Vastu võetud reformide nimekiri on tegelikult väga pikk (sisaldab ka otsust ühise GCC-ülese käibemaksumäära loomiseks alates aastast 2018, subsiidiumide kärpeid, ühekordsete maksete ja boonuste lõpetamist, riigitöötajate palkade vähendamist jne), kuid lõpetan selle nimekirja praegu siinkohal.

Nafta tootmine ja OPECi (taas)liitmine

Saudi Araabia ja kogu GCC jaoks on lähema aja kõige olulisemaks arenguks OPECi naftakartelli taasliitmine. On oluline, et OPEC viiks oma 30. novembri korralisel kohtumisel ellu paar kuud tagasi Alžeerias välja öeldud lubaduse vähendada kartelli poolt nafta pakkumist. Rahvusvaheline skepsis OPECi suutlikkuse osas naftaturge suunata on täna erakordselt kõrge ning ruumi eksimusteks on vähe. Mina olen vastupidiselt konsensusele teistsuguse vaatega. Naftakartelli, kes omab 1/3 maailma energiaturust, hindade kontrollimise võimet ei tohiks kunagi alahinnata, eriti kui needsamad riigid on hakanud madalate energiahindade tõttu tundma siseriiklikke majandusprobleeme.

Kuid isegi ilma tootmismahtude kärpeta on naftaturg tänaseks valuliku protsessi ja hindade languse käigus jõudnud olukorda, kus pakkumise ja nõudluse mahud on üksteisele väga lähedal. Investeeringud energiasektorisse vähenevad prognooside kohaselt kolmas aasta järjest – sellist olukorda pole varem nähtud – ning süstemaatilise alainvesteerituse tõttu see sisuliselt garanteerib kõrgemad hinnad järgnevate aastate jooksul. Sama hoiatuse sektoris toimuva alainvesteerituse kohta andis Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ka oma värskes novembrikuu raportis. Kuid hetkel tundub, et OPEC ja Saudi Araabia on võtnud sihiks naftaturu tasakaalustumise ja energiahindade tõusu protsessi omakorda kiirendada.

MSCI Arenevate Turgude indeksisse lisamine

Tõenäoliselt lisatakse Saudi Araabia MSCI Arenevate Turgude indeksisse lisamise jälgimise nimekirja juba järgmisel korralisel MSCI indeksite ülevaatusel ehk 2017. a mais. Kui aktsiaturu reformid jätkuvad nagu plaanitud, siis võib oodata positiivset otsust indeksisse lisamise kohta MSCI 2018. a mai kohtumisel ning otsus jõustuks tavapäraselt ühe aasta pärast ehk 2019. aasta juunis. Sel hetkel hakkaks Saudi Araabia moodustama ca 3%-5% MSCI Arenevate Turgude indeksist sõltuvalt vahepeal börsile tulevatest uutest ettevõtetest, reformide suurusest ja turu avatusest. Kuna Katar ja Araabia Ühendemiraadid juba kuuluvad MSCI Arenevate Turgude indeksisse, moodustades sellest kahe peale kokku 1,7%, siis võib oodata, et 2,5 aasta pärast moodustab GCC kogu globaalsest arenevate turgude indeksist juba üle 5%, tuues kaasa suure välisinvestorite raha sissevoolu mitte ainult Saudi Araabiasse, vaid kogu GCC regiooni.

SEF - LHV Pärsia Lahe Fond

SEF-LHV Pärsia Lahe Fond on ainukene Luksemburgi asukohamaaga fond, mis investeerib üksnes GCC aktsiaturgudele ja on seda teinud juba alates 2008. aastast saadik. Fond maandab täielikult USD valuutariski, et saada kohalike aktsiate tootlus EURis. Lisaks Eestile on võimalik fondi osta erinevatelt fondiplatvormidelt üle kogu Skandinaavia ning UCITS struktuuri tõttu saab sinna investeerida üle kogu Euroopa. Fondi peamine eesmärk on saada kasu pikaajalisest trendist, kus energiarikkad GCC riigid reinvesteerivad maast väljapumbatud nafta- ja gaasirahad tagasi oma majandustesse nende hajutamiseks ja uute tööstus- ja teenindusharude loomiseks. Suurem osa fondi investeeringuid on tehtud finants-, tööstus- ja teenuste sektorisse. GCC riigid omavad 45% maailma nafta ja 20% maailma maagaasi reservidest.

Oktoobri lõpu seisuga kaupleb SEF-LHV Pärsia Lahe Fondi üksikinvesteeringute portfell 9,2x kaheteistkümne kuu ettevaadatavat kasumit, 1,1x jooksvat raamatupidamisväärtust ja pakub 4,7%list dividendimäära, mis reinvesteeritakse fondi. Hinnatasemed pole regioonis olnud nii odavad alates 2008/2009. aasta finantskriisist, mistõttu investorusalduse taastumiseks ja huvi tõusuks regiooni aktsiate vastu piisab ka väikesest katalüsaatorist, mis võib kaasa tuua kiire ralli üle kogu GCC riskivarade.

Joel Kukemelk
SEF-LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

 

www.persiangulffund.com
www.lhv.ee/lahefond
LHV Pärsia Lahe Fondi foorum LHV Finantsportaalis

LHV Pärsia Lahe Fond investeerib Araabia Ühendemiraatide, Katari, Saudi Araabia, Omaani, Kuveidi ja Bahreini börsil noteeritud ettevõtetesse. Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena. Tutvu fondi prospekti ja lihtsustatud prospektiga ning küsi lisainfot www.lhv.ee/lahefond

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse