27. märts 2017. a. | 17:29

Nutihooned teevad ilma

Mari-Liis Kukk

19.12.2016 9:39

Somfy

Briti päritolu energiaettevõte National Grid on hinnanud, et tüüpilise kontorihoone kõikidest ülal­­­pida­mis­kuludest ligikaudu 19% moodustavad jooksvad energiakulud, kusjuures eri­ne­­­vate allikate kohaselt võib sellest kulust 60-70% kirjutada vajaduse arvele tagada tööta­ja­tele pii­sav valgustus ning sobilik toatem­pe­ratuur. Kontorihoonete üha suurenev energiavajadus seo­­tu­na rohelise tehnoloogia kättesaadavuse paranemisega on viinud ajastuni, mil säästlik­kus ei ole enam üksnes trendikas eluviis - ehkki ka sellega edvistamiseks on kõik vahendid ole­­mas – vaid reaalne võimalus teha mõistlik investeering oma tulevaste kulude vähenda­mi­seks.

Mõlema otstarbe täitmiseks – nii oma hoone säästlikkuse demonstreerimiseks tulevastele üüri­lis­tele kui ka selle kaasaegsuse eksponeerimiseks välismaailmale – on loodud hoonete keskkon­na­sõbralikkust ja madalat energiakulu tõendavad sertifikaadid, millest kuulsaim on Ameerika Ühendriikide Rohelise Ehituse Nõukogu väljatöötatud LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifikaat, mis jagab 100 punkti skaalal hoonetele baaspunkte viies kate­goorias: jätkusuutlik ehituspaik, vee kasutamise tõhusus, energiasäästlikkus, materjalid ja ressursid ning sisekeskkonna kvaliteet. Lisaks toodud baaspunktidele on võimalik teenida boonusena 6 ­punkti uuendusliku disaini ja materjaliomaduste eest ning 4 punkti regionaalse olulisuse eest. LEED sertifikaadid jaotuvad neljaks: vähemalt 40 punktiga on võimalik teenida madalaim tase, 50 - 59 punktiga hõbetase, 60 – 79 punktiga kuldtase ning sealt edasi antakse hoonele kõr­geim ehk plaatinatase.

Kui plaatinatasemel hooneid on üle maailma juba arvukalt, siis vastaval tasemel kõrghoonete ring on oluliselt napim. Üheks rohelisemaks maailmas peetakse USA pangandusettevõtte PNC poolt endile arendatud 33-korruselist peakontorit nende kodulinnas Pittsburghis, mis kannab nime Tower at PNC Plaza ning mis valmis 2015. aasta oktoobrikuus.

Joonis 1. Tower at PNC Plaza

Allikas: Gensleri kodulehekülg.

Hoone teeb muuhulgas eriliseks see, et üsna eestipärase kliimaga suurlinnas paiknev hoone ka­­su­­­tab hinnanguliselt 42% aastast hoone ventileerimiseks ja temperatuuri reguleerimiseks välis­­õhku, kulutamata selleks vähimalgi määral elektrienergiat. Seda võimaldab ühelt poolt PNC torni topeltfassaad, mille kahe klaaspinna vahel saavad töötajad muuhulgas käia jalgu sirutamas ning mille välised paneelid tekitavad hoone seina avausi siis, kui hoone automaatika mõõteandmete kohaselt on välisõhk loomuliku ventilatsiooni lubamiseks sobilik.

Süsteemi tugisambaks on aga keset hoonet paiknev päikesekorsten, mis soojeneb katusel paikne­va­te paneelide abil ning tekitab seeläbi ülespidi suunatud õhuvoolu, mis imeb värske välisõhu esmalt siseruumidesse ning sealt edasi endasse, viies selle lõpuks ligi 50-kraadise temperatuuri juures läbi katuse tagasi keskkonda. Seejuures suudab automaatika reageerida jooksvalt hoonet ümbritsevale olustikule ning lubada õhutuse toimumist just nendel maja külgedel, kus väliskeskkond on selleks parajasti sobilik.

Joonis 2. Tower at PNC Plaza päikesekorsten ning fuajees paiknev majakas, mis visualiseerib jooksvalt maja süsteemide toimimist

Allikas: SkyscraperPage.com

PNC torni leivanumbrite hulka kuulub ka asjaolu, et tervelt 92% hoone tööpindadest on valgustatud naturaalse päevavalgusega, mitte väsitava, soojust kiirgava ning elektrienergiat kuluta­va tehisvalgusega. Seejuures ei pea töötajad kannatama silmipimestavat päikest ega hämaruses tekkivaid pimedusekotte, sest maailma kõige rohelisemal kõrghoonel on veel nii mõnigi trikk varuks. Üheks neist on automaatselt toimivad LED-lambid, mis kompenseerivad neid momente, mil päevavalgusest ei piisa. Lahendus üle­liigse valguse vastu aga ei kõlagi esmapilgul niivõrd kõrgtehnoloogilisena. Nimelt peituvad tuge­va päikesekiirguse blokeerimiseks hoone topeltfassaadi vahel ribikardinad, nii nagu võib leida ilmselt enamikul kontorihoonetel. Tõsi, tegemist ei ole sugugi tavaliste ribikardinatega – ka need on automatiseeritud ning ühendatud maja nutikasse kesksüsteemi, mis koos valgustuse ning ventilatsioonisüsteemidega nende käitumist dikteerib. Nii pööravad hoone liigvalgustatud külgedel ribikardinad end suletud asendisse, ent tänu perforeeritud materjalile võimaldavad need endiselt nautida kõrghoonest avanevat vaadet.

Ehkki võiks arvata, et ribikardinad on selle loo juures vaid väikeseks ebaoluliseks detailiks, siis tegelikult on neis rohkem sisu kui nende mõnevõrra nipsasjalik maine lubab arvata. Kui PNC torni topeltfassaadis ribikardinaid ei paikneks, oleks kogu süsteem hoobilt märksa ebaefektiivsem ning seda mitte üksnes töötajate heaolu arvestades. Tugeva päikesepaistega päevadel end varjuna ette sättivad ribikardinad aitavad päikesekiirgust hoone seintelt eemale peegeldada ning hoiavad seeläbi kahe klaasseina vahelist ruumi muutumast kasvuhooneks. Või teistpidi: kui väljas on pime ja külm, võivad ribikardinad end ümberringi ette keerata, tekitades seeläbi lisaseina ning isoleerides hoonet välismaailma külmatemperatuuride eest veelgi tugevamini.

Joonis 3. Kontorihoonetel kasutatavad bioklimaatilised topeltfassaadid ja ribikardinad

Allikas: Somfy SA kodulehekülg.

Pealekauba ei ole automatiseeritud aknakatete ärakasutamine energiasäästu saavutamiseks vaid üksnes PNC torni eripära, vaid neid on võimalik efektiivselt rakendada ka kas või olemasolevate hoonete säästlikkuse parandamiseks. Sellel mõneti väheprestiižikal alal tegutsevatest ettevõtetest ainsana börsil noteeritud prantslaste Somfy SA lubab, et juba üksnes nende pakutavate toodete abil on võimalik teenida 19 kuni 22 punkti teel LEED sertifikaadini ning ühtlasi vähendada enda hoone energiakulu kuni 20% võrra. Somfy aknakatete süsteemid toimivad üsna sarnaselt PNC tornis leitavatele, integreerudes tarkade valgustuslahendustega ja ventilatsiooni­süsteemidega ning kasutades ära üle maja paiknevaid sensoreid, et pakkuda töötajatele võima­likult mugavaid töötingimusi, kasutades seejuures tulemuse saavutamiseks võimalikult vähe ener­giat. Samas ei vaja aga automatiseeritud aknakatted lubatud energiasäästu tagamiseks spetsiaalseid konstruktsioone ning seetõttu on neid võimalik rakendada ka väga vanadel hoonetel. Somfy lahendusi võib leida näiteks enam kui 60 aasta vanusel ÜRO sekretariaadihoonel New Yorgis, aga ka oluliselt värskema ilmega ShangriLa hotellis Lääne-Euroopa kõrgeimas hoones The Shardis ning Armani hotellis maailma kõrgei­mas hoones Burj Khalifas.

Tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt kulub Ameerika Ühendriikides keskmise kontorihoone energiaga varustamise peale ligikaudu 16,5 dollarit ruutmeetri kohta aastas, mis tähendab, et näiteks 112 900-ruutmeetrise RBC Centre’i ülalpidamine läheks juba energiakulu poolest maksma ligikaudu 2 miljonit dollarit aastas. Somfy poolt on antud hoonesse aga paigaldatud 1 586 automatiseeritud aknakatet, mille mootorite kogumaksumus on nende jaemüügihinda arvestades ligikaudu 650 000 dollarit. Lisades siia juurde veel andurite ja juhtpultide maksumuse ning süsteemi projekteerimise ja paigaldamise kulud, võib selle summa tõenäoliselt kahekordistada, ent ka sel juhul jääb süsteemi maksumus madalamaks aastasest energiakulust. Isegi kui Somfy lahendus suudaks tagada vaid pool lubatud energiasäästust, jääks süsteemi tasuvusaeg alla kümne aasta. Seega ei ole energiasäästu saavutamiseks sugugi vaja vana hoone viimse detailini maha lõhkuda, et selle asemel panna püsti uus, bioklimaatilise topeltfassaadiga ning päikesekorstnaga varustatud naturaalselt hingav hoone, vaid ka üksnes ühe tagasihoidliku prantsuse väikeettevõtte ribikardinad võivad aidata kontorihoone energiakulusid kontrolli alla viia.

Joonis 4. Somfy SA ja prantsuse CAC40 indeksi viieaastane aktsialiikumine (21.12.2011=100)

Allikas: Bloomberg.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse