23. mai 2017. a. | 8:12

Maagaasi leiud Rumeenias vähendavad Euroopa sõltuvust Venemaast?

Birgit Elken

23.12.2016 10:46

Pixabay

Energia nõudlus Euroopa Liidus oli 2015. aastal ~1600 Mtoe (million tons of oil equivalent) ja aastaks 2020 ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur umbes 1550 Mtoe suurust nõudlust. Ootuste kohaselt väheneb nii naftast, kivi- ja pruunsöest kui ka tuumakütusest toodetud energia maht. Teisalt aga oodatakse maagaasi, hüdroenergia, biokütuste ja teiste taastuvenergia allikate energiatoodangu osakaalu suurenemist. Kuigi eelduste kohaselt moodustab nafta 2020. aastal endiselt pea 30% Euroopa Liidu energia nõudlusest, siis maagaasi osakaal tõuseb üle 25% ning oluliselt suureneb ka biokütuste ja taastuvenergia nõudlus.

Allikas: IEA World Enegy Outlook

Kolmandik Euroopa Liidus energia tootmiseks kasutatavast maagaasist on Eurostati andmetel pärit liikmesriikidest. Seejuures suurim maagaasi tootja on ~45% osakaaluga Holland, millele järgneb 23%-ga Suurbritannia. Oluliselt väiksemate mahtudega järgnevad Rumeenia (6%), Saksamaa, Itaalia, Taani ja Poola. Ülejäänud kaks kolmandikku EL riikide tarbitavast maagaasist imporditakse peamiselt Venemaalt (~40% impordist) ja Norrast (30%). Lisaks imporditakse väiksemas mahus ka Alžeeriast, Liibüast, Iraanist ja Aserbaidžaanist. Lisaks muutub aina olulisemaks LNG, mis 2015.aastal moodustas Euroopa Liitu imporditud gaasist 14%.

Valdavalt on Euroopa maismaal asuvad gaasimaardlad juba tootmistsükli hilisemates faasides, mis tähendab, et tootmismaht väheneb aastas umbes 1-2%. Maagaasi tootmine on ka Põhjameres juba vähenevas staadiumis, sest see ala on industriaalses fookuses olnud juba üle 30 aasta ning puuritud on üle 7000 puuraugu. Musta mere maagaasi varusid aga alles avastatakse ja uuritakse, praeguseks on puuritud vaid ca 100 kaevu. Viimaste aastate suurim gaasi leid Mustas meres sai kinnitust 2012. aastal Neptuni süvavee blokis. See on 7500 ruutkilomeetri suurune ala Musta mere Rumeenia poolses osas, kus vee sügavus varieerub vahemikus 100 – 1700 meetrit.

Allikas: OMV Petrom
Kaarti saab suuremas formaadis näha siit: http://www.omvpetrom.com/SecurityServlet/secure?cid=1255766262659&lang=en&swa_id=1139125119646.142&swa_site=

Neptuni süvavee bloki omanikeks on 50% ulatuses ExxonMobili maardlate uurimisega tegelev haru ning samuti 50% ulatuses Rumeenia suurim nafta- ja gaasitööstuse ettevõte OMV Petrom. Esimene põhjalikum uuring tehti Neptuni bloki Domino-1 nimelises osas, mille varude mahuks hinnati 42-84 miljardit kuupmeetrit (38-76 Mtoe). Kui keskmiselt toodetakse kogu Rumeenias (valdavalt maismaa maardlates) aastas umbes 10 miljardit m3 maagaasi, siis ainuüksi Domino-1 maardla kataks kuni 8 aastat kogu toodangu. Kuna maagaasist ~30% imporditakse Venemaalt, siis riigi maagaasi tarbimise vajaduse kataks see maardla 3-6 aastaks.

Käesoleval aastal viidi läbi uuringud ka Domino-2 piirkonnas, kus seitsmest puuraugust viies leiti maagaasi. Kuigi ExxonMobil ja OMV Petrom ei ole hinnangulist varude mahtu veel avaldanud, siis tõenäoliselt olid uuringud edukad, sest Neptuni blokis kaalutakse tootmise alustamist mõne aasta perspektiivis. Teine märkimisväärne avastus tehti käesoleval aastal Musta mere Tridenti blokis, mille omanikeks on Lukoil (72%), PanAtlantic (18%) ja Rumeenia kohalik gaasitootja Romgaz (10%). Esialgu hinnatakse maardla varude mahuks 30 miljardit kuupmeetrit (27 Mtoe). Ühtlasi on Rumeenia endine peaminister V.Ponta vihjanud, et tänu Mustas meres leitud maavaradele võiks riik soovi korral saavutada energiasõltumatuse lähema 10 aasta jooksul. Riik on lubanud toetada ka nii uurimistegevust kui gaasi transpordivõrgustiku ehitamist.

Kuna Rumeenia tõestatud maagaasi varud on Euroopas suuruselt viiendal kohal ja Musta mere maardlatest loodetakse leida veelgi lisa, siis pikemas perspektiivis kaalutakse ka eksporti teistesse Euroopa riikidesse. Praegu on Rumeenial gaasi transpordiühendus lisaks Venemaale ka Moldova, Ukraina ja Ungariga ning tööd on alustatud Bulgaariaga ühenduse loomiseks. Investeeringute tegemise kiirust on viimasel ajal pidurdanud energiahindade langus ja teatav segadus Rumeenia planeeritava maksupoliitika osas. Rohkem selgust nii maksustamise kui üldise energiapoliitika kohta loodetakse saada 2017.aastal ning veidi kerkinud maagaasi hindade toel võiksid tempokamalt jätkuda ka investeeringud maardlate uurimisse ja transpordivõrgu arendamisse.

Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse