23. mai 2017. a. | 8:12

Investori ABC – Analüüsimajad

Benjamin Toomiste

9.01.2017 10:25

Lembitu Mikker

Maailmas on lugematu arv börsiettevõtteid, mille väärtpaberitega tehakse lugematu hulk tehinguid. Selles kirevas maailmas aitavad investoritel orienteeruda analüüsimajad, mis katavad erinevaid aktsiaid ja annavad soovitusi, mida võtta, mida jätta.

Lihtsustatult tähendab ettevõtete katmine analüüsimajade ja pankade pakutud teenust, mille käigus analüüsi­takse sektorite või üksikettevõtete lõikes ettevõtete finantsnäitajaid ja suhtarve ning muu hulgas spekuleeritakse võimalike tulevikustsenaariumidega, et anda ettevõttele võimalikult objektiivselt kas „osta”, „hoia” või „müü” soovitus. Siiski peab arvestama, et hinnang ettevõtte väärtusele on tegelikkuses alati subjektiivne. Eelnevaga seonduv analüü­tikute teostatud mõttekäik koos suhtar­vude ja arvutustega on tavaliselt vormis­tatud üheks raportiks.

Ettevõtete põhjalik analüüs ja tegevuse hindamine nõuab väga palju aega, suurt teadmistepagasit ja kogemust. Kuna kõi­gil investoritel ei pruugi olla selliseid eri­alaseid teadmisi ega ka aega erinevaid et­tevõtteid analüüsida, siis tihti jäetaksegi see töö analüütikute teha.

Kõige sagedamini kaetakse analüüsiga suuremaid, likviidsemaid ja avalikkuses rohkem tuntud ettevõtteid. Kuna selliste ettevõtete vastu tunnevad investorid ka kõige suuremat huvi, tekib win-win-olu­kord, kus investorid kasutavad analüüsi­majade ja pankade pakutud teenust ning saavad vastutasuks informatsiooni, mille­ga arvestada oma investeerimisotsuste tegemises.

Teinekord osutuvad valituks aga hoopis ettevõtted, mis võivad esmapilgul osutu­da väheatraktiivseks ja jääda aktsiaturgu­de alternatiivide rohkuse tõttu tähelepa­nuta, kuid omavad suurt kasvupotentsiaali ning kauplevad turgudel alla oma tegeliku õiglase väärtuse. Kui analüüti­kud on potentsiaalsele investorile turult mõne sellise ettevõtte leidnud, võib inves­teering olla väga tulus.

Sõltuvalt riigi majandusest ja aktsiatu­rust on analüüsimajade ja pankade fooku­ses erineva kaliibriga investorid, kellele vastavat teenust pakutakse, mis tähendab, et keskmisele jaeinvestorile ei pruugi olla kättesaadavad kõikide pankade ja analüü­simajade koostatud raportid ja analüüsid. Tavapäraselt on pankadel oma keskkon­nad, kust kõikvõimalikud analüüsid on kättesaadavad, või siis kasutatakse muid interneti piiramatuid võimalusi.

Millel soovitused põhinevad?

Eelkõige hinnatakse ettevõtete puhul nii nende tulevikukasumi potentsiaali kui ka potentsiaalseid investorile tehtavaid väljamakseid. Ettevõtete hetkeolukorda, mis on stardipositsioon tulevikku, on kõige parem hinnata nende majandustu­lemuste järgi. Börsil noteeritud ettevõtted teavitavad investoreid tulemustest vähemalt neli korda aastas – pärast iga kvartali lõppu. Sõltuvalt ettevõtte sektorist ja tegevusvaldkonnast võidakse informat­siooni ettevõtte tulemuste kohta avalikus­tada vabatahtlikult ka sagedamini. Reeglina teavitatakse aktsionäre ja potentsiaal­seid investoreid sündmustest, mis võivad ettevõtet suuremal või vähemal määral ühes või teises suunas mõjutada. Lisaks ettevõttepõhisele infole hinnatakse majanduskeskkonna ja sektori trende, regulatiivset keskkonda, konkurentsiolu­korda, oluliste sisendhindade muutust, erinevaid riske ja palju muud. Kõiki neid sisendeid võtavad analüütikud analüüside ja soovituste koostamisel arvesse.

Selleks, et ettevõttele anda „osta”, „hoia” või „müü” soovitus, tuleb välja selgitada ettevõtte õiglane väärtus. Kui õiglane väärtus erineb oluliselt turuväärtusest, tuleb hinnata erinevuse põhjuseid ning kaaluda asjaolusid, mis võiksid viia turu­hinna lähemale ettevõtte hinnatud õigla­sele väärtusele. Õiglase väärtuse väljasel­gitamiseks kasutavad analüüsimajad vastavalt ettevõttele, finantsnäitajatele ja tulevikuprognoosidele erinevaid hinda­mismudeleid ja meetodeid.

Hindamismeetodid jagunevad üldista­tult kahte põhikategooriasse: absoluutsed hindamismudelid ja kaudsed hindamis­mudelid. Esimesel juhul hinnatakse vaid ettevõtte fundamentaalseid näitajaid, keskendudes eelkõige dividendidele, ra­havoole ja kasvupotentsiaalile. Hindamis­mudelid, mis kuuluvad siia kategooriasse, on näiteks diskonteeritud dividendi ja ra­havoo mudel ning jääkkasumi mudel. Kaudse hindamismudeli puhul võrrel­dakse omavahel hinnatavat ettevõtet ja sama sektori analoogseid ettevõtteid. Sel­le meetodi puhul arvutatakse erinevaid suhtarve, nagu P/E, P/B, EV/EBITDA jne. Mõlemal lähenemisel on omad tugevu­sed ja puudused ning seetõttu kasutatak­se sageli mõlemaid korraga.

Kuidas analüüsimajade infot investeeri­misel arvestada?

Sellist tüüpi analüüsid on üldiselt abst­raktse loomuga ja neis ei arvestata iga investori individuaalset riskitaluvust. Seega ei tohiks analüüsi või investeerimis­soovitust võtta aktsiapositsiooni omanda­mise protsessis ainukese faktorina ning soovituslik on hankida informatsiooni ka muudest allikatest. Samuti tuleb arvesta­da, et analüüs ja soovitus on antud konkreetsel ajahetkel. See tähendab, et aja möödudes võib ilmneda uusi asjaolusid ning vaadeldava ettevõtte turuhind võib tuntavalt muutuda, mistõttu ei pruugi analüüsis antud soovitus olla tuleviku ajahetkel enam kohane.

Finantsinstitutsioonide lõikes võivad „osta”, „hoia” või „müü” soovituste struk­tuurid mõnevõrra erineda. Näitena võib siinkohal tuua LHV, kes annab soovituse osta, kui eeldatav aktsiahinna kasv on 12– 18 kuu jooksul rohkem kui 10%. „Hoia” soovitus antakse juhul, kui oodatav akt­siahinna muutus on 12–18 kuu jooksul –5% kuni +10%. Soovitus müüa antakse aga, kui eeldatav aktsiahinna muutus 12– 18 kuu jooksul on vähem kui –10%.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2016

 

LHV Balti analüüsid

LHV katab Balti börsidel seitseteist noteeritud ette­võtet, mis teeb investorile ja investeerimishuvilisele Balti börsiettevõtete jälgimise ja hindamise lihtsamaks. Jäl­gitavatest ettevõtetest kaksteist on Tallinna börsilt, kolm Läti börsilt ja kaks Leedu börsilt. Analüüsi­keskkonnast leiab värsked turuülevaated, igahommi­kused Baltikumi tähtsamad majandusuudised, kõigi kaetavate Balti börsiettevõ­tete põhjalikud analüüsid ja kiirülevaated nende ettevõ­tete tegevusest. Lisaks on andmebaasis info seitsme­teistkümne LHV-s jälgitava ettevõtte kohta, sealhulgas nii ajaloolised majandustu­lemused kui ka tuleviku­prognoosid. Analüüside alusel saab iga investor juba ise kujundada oma in­vesteerimisotsuse. Teenus on suunatud nii eraisikust kui ka juriidilisest isikust ja­einvestorile. Teenuse kasu­tamiseks tuleb LHV Pangas sõlmida kliendi- ja investee­rimisteenuste leping. Tee­nus maksab 5 eurot kuus ning hinnale lisandub käi­bemaks. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingi­mustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

LHV Groupi aktsiad notee­riti Tallinna börsil 2016. aas­ta mais. Esimesena hakkas ettevõtet katma Swedbank.

Mõisted

P/E abil saab hinnata akt­siat, võrreldes aktsia hinda ettevõtte tulususega. Tulu­suse all peetakse silmas puhaskasumit. Aktsia hinna tõus või langus on seotud ettevõtte jooksva kasumiga ja potentsiaaliga toota tule­vikus kasumit. Suhtarve jäl­gides tuleks arvesse võtta, et aktsia hind ja kasumi­number kajastaksid sama ajaperioodi.

P/B suhtarvu jälgitakse sel­leks, et leida aktsiaid alla raamatupidamisliku väärtu­se või ettevõtteid, mille P/B on alla turu või sektori keskmist. P/B suhtarv lei­takse jooksva aktsiahinna jagamisel raamatupidamis­liku väärtusega aktsia koh­ta.

EBITDA on kulumieelne ärikasum ehk ärikasum + kulum. EV/EBITDA võimal­dab paremini hinnata eel­kõige ettevõtte äritegevust, sest erinevalt puhaskasu­mist ei mõjuta EBITDA-t erinevused ettevõtete kapitalistruktuuris, maksu­des ja põhivara kulumi arvestuses.

 

Benjamin Toomiste
LHV analüütik




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse