21. veebruar 2017. a. | 18:52

Virtuaalse impeeriumi rajaja Jeff Bezos

LHV ajakiri Investeeri

2.02.2017 11:31

Shutterstock

Raamatud ei näi olevat miljardiäri, ent Jeff Bezos suutis Amazoni virtuaalse raamatu-kaubamaja just nii suureks kasvatada. Tänaseks on sellest saanud juba palju enamat, mees on tõusnud maailma kolme rikkaima inimese hulka ja tema varandusest on kümneid miljoneid jagunud ka heategevuseks.

Me teame teda Jeff Bezose nime all, kuid mehe sünnijärgne nimi oli hoopis Jeffrey Preston Jorgensen. Tema esiva­nemad elasid Texase osariigis, kus nad olid aegade jooksul omandanud 101 ruutkilomeetri suuruse maavaldusega rantšo Cotulla linna lähistel. Pärijana on Bezos üks suuremaid maaomanikke Texases.

Väga suur eeskuju Jeffrey jaoks oli emapoolne vanaisa, kes oli olnud New Mexico osariigis Albuquerque’is Ameeri­ka Ühendriikide aatomienergiakomisjo­ni direktor. Noor Jeffrey veetis temaga koos mitmed suved, tehes rantšos tööd. Tehnilise taibuga vanaisa süstis oma lap­selapsesse huvi mehhaanika vastu ning üheskoos lammutasid nad ja panid kok­ku erinevaid mehaanilisi vidinaid.

Nime sai kasuisalt

Kui Jeffrey sündis, oli tema ema Jacklyn alles teismeline ja abielu poisi isa Ted Jorgenseniga kestis pelgalt aastakese. Aprillis 1968, kui Jeffrey oli neljane, abiel­lus ema uuesti, seekord Miguel Bezosega, kes oli 15-aastasena pagenud Kuubalt Ameerika Ühendriikidesse. Pärast abiellumist Jacklyniga lapsendas ta Jeffrey ja poiss sai endale uue perekonna­nime Bezos.

Peale pulmi kolis pere Texase osariigis asuvasse Houstonisse, kus Miguel asus tööle insenerina naftakompaniis Exxon. Siiski ei jäänud pere Houstonis paikseks ning Jeff pidi enne ülikooli astumist käi­ma mitmetes erinevates koolides. Tehni­list taiplikkust näitas ta üles juba maast madalast, luues näiteks oma toa ümber turvasüsteemi, et noored sugulased teda ei tüütaks.

Garaažikompanii

Pärast ülikooli lõpetamist 1986. aastal töötas Jeff New Yorgis Wall Streetil mitmes firmas tarkvaraarendamise kallal. 1994. aastal otsustas ta aga suun­duda New Yorgist Seattle’isse. Teel kirjutas ta valmis Amazoni äriplaani. Jätnud seljataha kõrgepalgalise töökoha Wall Streetil, alustas ta oma ettevõtte arendamist garaažis. 1995. aastal, pärast katsetamist erinevate domeeninimedega, otsustas Bezos sõprade soovitusel võtta kasutusele kaubamärgi Amazon. Tema jaoks tähendas Amazon erilist ja eksooti­list paika siin maailmas, mida pidi kehas­tama ka tema kaubamaja. Amazonas on maailma suurim jõgi – samamoodi pidi Bezose visiooni järgi kaup voolama läbi tema internetikaubamaja.

Mees pani kirja kõikvõimalikud tooted, mida interneti kaudu saaks müüa, alusta­des kõigest, mida saab salvestada kõva­kettale, ja lõpetades raamatutega. Vii­mastest saigi tähelepanu keskpunkt. Bezose nägemust mööda pidid võimali­kult odavad raamatud, mida pakutakse suures koguses, tekitama lugejates ka suurt huvi.

Esimese raamatuna müüdi 1995. aas­tal Douglas Hofstadteri „Fluid Concepts and Creative Analogies: Computer Mo­dels of the Fundamental Mechanisms of Thought”. Ja juba 1997. aastal suundus Amazon börsile, küsides ühe aktsia eest 18 dollarit.

Amazon muutus igavaks

Amazoni äri läks kenasti käima, kuid muutus Bezose jaoks igavaks ning mees hakkas mõtlema märksa suurematele mastaapidele. 2000. aastal asutas ta firma nimega Blue Origin, mille eesmärk on viia huvilisi kosmosesse ning luua orbiidile elamistingimusi, hotelle ja meelelahutusasutusi miljonitele inimes­tele. Esimesed kuus aastat oli firma tegevus salastatud, kuni see 2006. aastal välja tuli. Bezos ise lubas toona, et tema kosmosefirma saadab turistid kosmoses­se juba 2018. aastal.

Julgustust andsid katsetused 2015. aas­ta novembris, kui Blue Origin saatis rake­ti kosmosesse ja tõi selle ühes tükis ka maa peale tagasi. 2016.a jaanuaris suu­deti saavutust korrata. Nüüd ütleb Bezos, et peagi saab rakettidesse ka turiste pan­na. Kui testid lähevad hästi ka edaspidi, saadab Blue Origin 2017. aastal esimesed piloodid kosmosesse. Ja turistidele ava­nebki võimalus tõenäoliselt 2018. aastal.

Blue Origini teatel mahub ühte kosmo­selaeva kuus turisti, kes lendavad 60 miili kõrgusele. 60 miili piir on napilt atmo­sfäärist kõrgemal, seega on sisuliselt te­gemist kosmosega. Reisijad saavad tunda kaaluta olekut ning igaüks saab pärast lendu oma reisist ka kõrge kvaliteediga video. Enne kosmosesse minekut peavad inimesed läbima ka päevase koolituse.

Bezos on öelnud, et rakette saab kasuta­da mitu korda. Küll aga on seni avalikus­tamata, palju kosmosereisid maksma hakkavad.

Kirjastajaks

2013. aasta augustis ostis Bezos Washing­ton Posti, Ameerika Ühendriikide ühe mõjukama ajalehe, 250 miljoni dollari eest. Amazon antud tehinguga seotud ei ole. „Ajaleht tegutseb tundmata maal ja vajab suunamist,” kommenteeris Bezos tehingut.

Kuigi ettevõtmisi on mehel palju, on just Amazoni tähelend tõstnud ta maailma rikkaimate inimeste hulka. Amazon on suutnud kasvada kiiremini kui tema kon­kurendid, kelle hulka kuuluvad näiteks jaemüügiketid Walmart ja Target, ja uute kasvuallikatena otsitakse pidevalt erine­vaid võimalusi. Praeguseks kuuluvad Amazonile oma lennufirma, mitu menu­kat telešõud ning suur pilveandmete tööt­lemise üksus. Rääkimata hulgast toode­test, mida iga päev Amazoni vahendusel müüakse. Samuti laieneb ettevõte jõuliselt toidu kohaletoimetamise sektoris, mis on järjekordne samm võtmaks turgu Wal­martilt, Targetilt ja teistelt supermarketi­telt, nagu Kroger, Whole Foods ja Costco.

Arvatakse, et tulevikus lõikab Amazon kasu erinevatest uuendustest, nagu näiteks robootika, tarneahela täiustamine, toodete kohaletoimetamine droonidega ja isesõitvad autod. Siiski kahtlustatakse, et ainukeseks takistu­seks Amazonile võivad saada Bezose lii­ga ambitsioonikad plaanid. Siinkohal ta­sub meenutada aegu, mil Bezose plaanid panid investoreid kukalt kratsima – nii oli see näiteks Amazoni nutitelefoni ja tahvelarvutiga Fire, mis ei suutnud kui­dagi pakkuda konkurentsi Androidi ja Apple’i seadmetele. Sellele vaatamata on Amazon oma positsiooni seadmete turul parandanud. Näiteks on Amazoni Echo nutikõlarist saanud tõeline müügi­hitt. Samuti on Bezos kinnitanud aktsio­näridele, et e-lugeril Kindle on miljoneid kasutajaid.

Ainuüksi USA lehekülge külastab üle 130 miljoni külastaja kuus. Lisaks on te­gutseb Amazon veel 12 erineva riigi do­meeniga, kus igal pool on erinevad tooted ja hinnad. Järjekindlalt arendab Bezos ka muid teenuseid, milleks on audioraama­tud, koomiksid ja helistuudiod.

Keskendub klientidele ja võtab raha

Bezose sõnul mõtlevad tehnoloogiafir­mad liiga palju konkurentide peale, tegelikult aga tuleks esikohale seada kliendid. „Enamik suuri tehnoloogiafir­masid on oma fookuse seadnud konku­rentidele. Nad vaatavad, mida teised teevad, ja püüavad seeläbi sammu pidada,” kirjutas Bezos 2015. aastal aktsionäridele saadetud kirjas.

Mis aktsionäridesse puutub, siis peak­sid nad oma tippjuhiga väga rahul olema. Amazoni väärtus tõusis mullu sügisel 360 miljardi dollarini. Ennustatakse, et 2016. aastal suureneb Amazoni müük 28 ja 2017. aastal 20 protsenti. Kasumi kasvuks prognoositakse vastavalt 360 protsenti ja 80 protsenti. Samuti ennustatakse, et aktsia hind tõu­seb 900 dollarini.

Sellest tulust ei ole jätnud ennast kõrva­le ka Bezos ise. Mullu mais müüs ta mil­jon aktsiat 671 miljoni dollari eest – see oli suurim summa, mida Amazoni aktsiate eest oli ühekorraga makstud. Aga sinna see ei jäänud – juba augustis müüs Bezos järjekordsed miljon aktsiat, teenides müü­giga juba 756,7 miljonit dollarit.

Oktoobri seisuga omas Bezos veel 80,9 miljonit aktsiat, mis teeb temast üle 70 miljardi dollari suuruse varandusega rik­kuselt kolmanda mehe maailmas, Bill Gatesi ja Amancio Ortega järel. Eelmise aasta suvel möödus ta legendaarsest Warren Buffettist.

 

LISAKS

Bezosega seotud ettevõtted

Airbnb, jagamismajandus; Aviary, pilditöötlustarkvara; Basecamp, projektijuhti­mistarkvara; Blue Origin, kosmoseturism; Business Insider, kirjastamine; Crowdrise, annetuste plat­vorm; Domo, ärijuhtimis­tarkvara; D-Wave Sys­tems, kvantarvuti arendus; Everfi, haridustehnoloogia; Finsphere, autentsuse kontrollimise tarkvara; General Assembly, hari­dustehnoloogia; General Fusion, tuumasüntees; Glassybaby, vähihaigete toetamine; Juno Thera­peutics, vähiravimid;

Kongregate, online-män­gud, Linden Lab, online-mängud; Lookout, mobiili turvatehnoloogia; Maker­Bot Industries, 3D-printe­rid; MFG.com, otseturun­dus; Nextdoor, kohalik sotsiaalvõrgustik; Pelago, online-mängud; Powerset, keelepõhine otsingumootor; Pro.com, koduteenuste turuplatvorm; Qliance, ter­vishoid; Rescale, pilvema­jandus; Rethink Robotics, robotite tootmine;  Sapphire Energy, nafta tootmine vetikatest; Skytap, pilvemajandus; Stack Exchange, küsi­muste-vastuste keskkond;  TeachStreet, õpetajate ot­singumootor; Twitter, sot­siaalvõrgustik; Uber, jaga­mismajandus; Vessel, videoteenused; Vicarious, tehisintelligents; Workday, äritarkvara; ZocDoc, tervishoiutarkvara.

Filantroop

2012. aasta juulis toetas Jeff Bezos koos oma nai­sega 2,5 miljoni dollariga samasooliste abielu võimal­damise referendumit Was­hingtoni osariigis. Referen­dumil koguti 53 protsenti toetajaid.

On toetanud Long Now fondi 10 000 aasta kella loomisel 42 miljoni dollari­ga. Kella esimene proto­tüüp tiksub Texase osariigis Bezosele kuuluval maatükil.

Bezosel on oma innovat­sioonikeskus Seattle’i aja­loo- ja tööstusemuuseu­mis. Sinna on ta annetanud 10 miljonit dollarit.

Toetanud Princetoni ülikooli närviteaduste instituuti 15 miljoni dollariga.

Bezose heategevuslik pe­refond annetas aastatel 2009 ja 2010 30 miljonit dollarit Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskusele.

Toetanud 800 000 dollariga Amazoni töötajate poolt loodud Wordreaderi prog­rammi, mille eesmärk on jagada arenguriikides laste­le e-raamatuid.

Tunnustused

1999. aastal valis mainekas ajakiri Time ta aasta per­sooniks. Järgneval aastal tunnustati sama tiitliga näi­teks USA presidenti Geor­ge W. Bushi. Samas nime­kirjas on läbi aegade olnud ka palju teisi maailma suur­nimesid, nagu Hitler, Stalin ja Putin. Mitmed äri- ja ma­jandusajakirjad on teda tunnustanud USA ühe pari­ma tippjuhina. Viimati sai ta mullu septembris Heinleini auhinna, mida jagatakse kosmose populariseerimise eest. Auhinnaga kaasne­nud 250 000 dollarit anne­tas ta kosmose arendamise ja asustamisega tegeleva­tele tudengitele.

Tiit Efert
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2016

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse