23. mai 2017. a. | 8:10

Omanikud hülgavad USA kaubanduskeskusi

Vallo Lees

23.02.2017 10:24

Pixabay

USA peamiseks majandusmootoriks olev jaemüük on saavutamas üha uusi kõrgusi. Selle taustal tundub omamoodi imelik, et praegusel hetkel on kõige tumedamad pilved kogunenud just kaubanduskeskuste majandusseisundi kohale. Kuid tarbijate muutunud eelistus sooritada oma sisseoste veebipoes on viinud kurva tõsiasjani, kus buumi ajal ehitatud kaubamajade võlad on aegumas ning investorite ebakindlus viimaste tuleviku osas on suur, raskendades ka refinantseerimist.

Bank of America Merrill Lynchi andmete kohaselt aegub perioodil 2016 juuni – 2017 dets ligi $48 miljardi ulatuses jaemüügi pindadega tagatud laenusid. Olukorra tõsidusest annab aimu, et USA suuruselt teine kaubamajade kinnisvara omanik General Growth Properties jättis mullu juunis tasumata $144 miljoni suuruse laenu seoses Detroidi äärelinnas paikneva Lakside Mall’iga, mille tähtaeg oli kätte jõudnud.

Kaubamajade majandusseisund on sõltuv eelkõige ankurrentnike käekäigust. Kuigi USA tarbijate kulutused kasvasid 2016. aastal ca 4% ning analüütikud ootavad 3-4%-lise kasvutempo jätkumist, pole väljavaated mitmetele kaubamajadele kuigi head. Probleem seisneb online müügi kiires arengus, millelt oodatakse käesoleval aastal kasvu ligikaudu 15% ja mis peaks toidupoed, apteegid ja restoranid välja jättes andma sisuliselt kogu oodatava jaemüügi kasvu.

Eriti kehvasti on viimasel ajal läinud nii-öelda füüsilistel rõivaste, elektroonika ja bürookaupade müüjatel, kuid konkurentsi olulist kasvu internetipoodide poolt prognoositakse ka toidukaupade müüjatele. Võlakirjade reitinguagentuuri Fitch sõnul suurendavad mitmete jaemüüjate probleeme ka võimendusega ülevõtmised, mis survestavad ettevõtete rahavooge. Madalamad müüginumbrid, kahanenud külastatavus ning halvenev finantsseis on toonud kaasa poodide sulgemised ning see omakorda raskused kaubamajade omanikele. Deutsche Banki analüütikute sõnul muudavad olukorra keerulisemaks ka väiksemate rentnike sõlmitud lepingud, milles tavaliselt sisaldub klausel, et kui ankurrentnik oma lepingu üles ütleb, võivad oma lepingut muuta või tühistada ka teised.

Tõsi, olukord pole nutune samaaegselt kõikide kaubamajade jaoks. Suured, nii-öelda A+ klassi ostukeskused on mõnevõrra rohkem kaitstud. Tihtipeale pakuvad sellised kaubamajad lisaks ostlemisvõimalusele elamusi, mida virtuaalsest maailmast ei saa. Siia alla käivad kõiksugu meelelahutusvõimalused ja terviseprotseduurid nagu näiteks minigolf, jõusaal, SPA jne. Sellised keskused pole seega pelgalt koht, kus inimesed kaupa ostmas käivad vaid ka aega veedavad.

Pigem on raskustes väiksemate linnade kaubamajad, kellel on paar-kolm suuremat rentnikku. Üks hea stiilinäide on Wasau Center, 1983. aastal ehitatud Wisconsini osariigis asuv kaubamaja, millel oli kolm ankurrentniku. Tänaseks on kaks neist - J.C. Penney ja Sears lahkunud ning alles on jäänud vaid Younkers.

Sellises situatsioonis on üsna raske saada ka laenutähtaegadele pikendust, sest väljavaade ostukeskuste elujõulisuse osas ei ole kiita. Samuti on üheks põhjuseks asjaolu, et seoses laenude väärtpaberistamise ja müügiga investoritele, on osapooli, kellega läbi vaja rääkida üsna palju ja kokkulepe sõlmimine seega üsna vaevaline. Kuid ka paljud omanikud ei näe tunneli lõpus valgust ja seega nad ei pea isegi mõttekaks laenude pikendamist.

Tekkinud olukord on sarnane nagu eraisikutel kinnisvarakriisi ajal – mitmete objektide turuväärtus on madalam kui laenu jääk. Seetõttu pole imestada, et kaubamajade omanikud käituvad samamoodi nagu tollal majaomanikud. Laenud jäetakse tagasi maksmata ning võtmed tagastatakse pangale ehk võlausaldajatele. Tihtipeale suunavad viimased tagatise sundmüüki.

Mitmed suuremad kaubamajade omanikud on ka avalikult välja öelnud, et kavatsevad kaubamajad tagastada võlausaldajatele. CBL & Associates teatas juba 2014. aastal plaanidest oma portfellis muudatusi teha ning on sellest hetkest alates vabanenud 14 kaubamajast – 8 neist on müüdud ja 6 tükki tagastatud laenuandjatele. Viimaste laenujääk oli kokku $381 miljonit. Washington Prime Group, mis on tegelikult Simon Property vähematraktiivsemate kaubanduskeskuste spin-off, on jaanuarikuu investorite presentatsioonis toonud välja, et eelmise aasta neljandas kvartalis anti tagasi kuus kaubamaja, mis vähendas võlakoormust ca $400 mln võrra ning käesoleva aasta esimeses kvartalis kavatsetakse samal viisil loobuda veel kolmest ostukeskusest.

Sääraselt innustab käituma ka tõsiasi, et reitinguagentuurid vaatlevad antud tehinguid kaubamajade omanike jaoks isegi positiivselt. Kui tavapäraselt võib arvata, et võlakohustuse täitmata jätmine toob kaasa reitingualandamise agentuuride poolt, siis tegelikkuses väheneb kaubamaja omanike võlakoormus ning ühtlasi ei paigutata lisakapitali madala oodatava tootlusega projektide alla. Seega pole näiteks Washington Prime, CBL ja Simon reitingualandusi saanud.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse