23. august 2017. a. | 13:00

Madis Toomsalu: homne päev finantstehnoloogias

Madis Toomsalu

16.05.2017 9:13

Eestis on kohati levimas arusaam, et pangad on innovatsioonilt jäänud tagaajaja rolli. Üldiselt see ei vasta tõele, sest vaadates kättesaadava teenuse koondpilti, on Eestis tegutsevad pangad maailma võrdluses finantsinnovatsiooni esirinnas.

Trikk on aga selles, et tarbija ei võrdle enam panku omavahel, vaid vaatleb laiemalt, sest finantsmaailma ja tehnoloogia ühendamisel tekkinud fintech’id (finantstehnoloogia ettevõtted) on tõestamas, et pankade pakutavates teenustes on võimalik püüelda kõrgemale.

Uued käitumismustrid

LHV ei võrdle ennast traditsiooniliste pankadega, vaid soovib paigutuda panganduse ja fintech’ide vahele. Oluline on ära tunda, et kliendi nõudlikkuse kasv koos tehnoloogia arenguga on tekitamas täiesti uusi käitumismustreid. Üks selline trend on finantstoodete sujuvam ja märkamatum integratsioon igapäevasesse elurütmi. Nõudlus on järjest kvaliteetsema, kiiremini rakendatava ja kõrgema kasutajamugavusega teenuse järele. Sellele nõudlusele aitab vastata finantstehnoloogia areng.

Hinnangute kohaselt on finantskriisi järel maailmas loodud kümme tuhat finantssektori start-up’i. Võrdluseks võib tuua, et kui Suurbritannias on finantskriisi järel saanud tegevusloa paarkümmend panka, siis uusi finantssektori ettevõtteid on loodud paar tuhat.

Suure arvu taga seisab kaks asjaolu: esiteks hinnang, et senistesse finantssektori äriplaanidesse on võimalik korrektuure teha; ja teiseks asjaolu, et lahendatakse korraga järjest väiksemaid probleeme, nt videotuvastuse või finantsplaneerimise teenuste pakkumine. Selliste ärimudelite saatus on vähemalt osaliselt integreeruda suurematesse teenusepakkujatesse või hääbuda, sest sisenemisbarjäär konkurentide jaoks on tihti madal või ei jätku ainult ühe probleemi lahendamisel piisavalt palju kliente.

Olenemata oma saatusest, on need innovaatorid teinud ära tänuväärse töö tuleviku suundade valgustamisel. Milline võiks olla selle mõju Eestile? Ilmselt on Eestis uuenduste juurutajaks pangad, ehkki seda võidakse teha koos uute teenusepakkujatega. Enam pole eluliselt vahet, kas teenust pakutakse üksi võik koos partneriga, keskenduma peab parima kombinatsiooni leidmisele kliendi jaoks.

Alustada võiks kliendiks saamise protsessist. See peab olema lihtne ja valutu. Pangakonto avamise puhul on isiku tuvastamise nõue isiku enda huvides, kuid füüsilise tuvastamise kõrval saab seda teha ka video vahendusel. Tehnoloogia on inimsilmast täpsem tuvastamaks, kas videosilla abil näidatud dokument on ehtne ning kas dokumendi esitanud isik vastab dokumendile. Tulemuseks on märksa mugavam ja kõigile osapooltele aega säästev teenus, kusjuures teostatud kontroll on kõrge põhjalikkuse tasemega.

Kliendi edasine suhtlus saab toimuma tehisintelligentse digiteenindaja (chatbot) abil, kus masin suudab reaalajas vastata kõige levinumatele ja standardiseeritud küsimustele, olgu selleks siis konto jääk, kasutamata krediit, tehingute ajalugu, või pakkuda abi lihtsamate probleemide lahendamisel. Ka maksete tegemise võimalus digiteenindaja kaudu on täiesti reaalne võimalus. Kliendi jaoks on oluline, et lahendused leitakse reaalajas ilma järjekordadeta.

Tehisintelligentsi esiletõus

Iseõppivate tehnoloogiate suurim pluss on suutlikkus avastada inimesele märkamatuid mustreid ja lülisid, tehes seda pideva protsessina senise projektipõhise püstituse asemel. Tehisintellekti abil saab digiteenindaja anda järjest informatiivsemaid vastuseid, samuti on abi kvaliteetsemate kliendipõhiste pakkumiste tegemisel. Krediidiotsuste puhul on võimalik uut infot kliendi käitumise kohta kohe kasutada krediidiriski mudelites. Kasutusvaldkond on sisuliselt lõputu, eelnev on näide lähiaastate reaalsetest võimalustest.

Samal ajal on muutumas kliendisuhtluse vorm, liikudes vältimatult nutiseadmesse. Maksete tegemistest, tehingute ajaloost ja makseautomaatide asukohtadest jääb nutitelefonis aga väheks. Telefoni saab üle viia kõik teenused, mis on praegu kättesaadavad internetipangas, sh laenude taotlemine, väärtpaberite vahendamine ja hoiuste tegemine. Finantsteenused liiguvad kliendi taskusse. Hea näide sel puhul on mobiilmaksed. Eestis võeti kohe omaks viipekaardid, mis vähendavad maksmiseks kulunud aega ning on üks tegur maksekohtades järjekordade vähenemisel. Järgmise sammuna on võimalik viibutada piltlikult öeldes oma nutitelefoni või võtta selle abil automaadist raha. Füüsiline pangakaart ei ole pikas plaanis eluline vajadus, kuigi mobiilmaksete puhul võib laialdase levikuni erinevate takistuste tõttu veel aega kuluda.

Revolutsioon makselahendustes

Paralleelselt on toimumas (r)evolutsioon makselahendustes. Põhjus, miks tänapäevase tehnoloogilise võimekuse juures ei saa teha pankadevahelisi reaalajas makseid, on olnud erinevate tehnoloogiate ühildamatus ning jäigana püsinud regulatsioonid. Siin on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid edusammusid. LHV on üks alustajaliikmeid üleeuroopalise kiirmakse projektis, mille tulemusel hakkavad euromaksed järgmise aasta jooksul toimuma reaalajas, ja seda ööpäev läbi kogu aasta vältel.

Edasi on arenenud ka finantsplaneerimise võimalused, kus kulude jaotamine erinevate kululiikude vahel ei ole teemana uus, aga tehnoloogia areng võimaldab seda teha kiiremini ja intuitiivsemalt. Võimalik on astuda samm kaugemale, kus kasutaja kulud jagatakse õigete liikide vahel ilma tema enda sekkumiseta. Ei ole eriti keeruline määrata, kas tehtud kulutused on seotud kodusisustuse, riiete või toiduga, suhteliselt suure tõenäosusega saab eristada ka tanklast ostetud kütust ja saiakesi.

Kõigi nende näidete puhul on oluline pankade ja finantstehnoloogia ettevõtete vaheline koostöö.  kuivõrd kindlale lõigule keskenduv start-up võib oma teenuse arendamisel saada kvaliteetsema tulemuse kui komplekselt erinevaid teenuseid arendav ettevõte, oleks mõistlik kvaliteet ja kliendibaas ühendada. Taolises koostöös kaotajaid ei ole. Hea näide on LHV ja Transferwise’i koostöö, kus kõige suuremaks võitjaks on klient. Tinglikult võib siia näitena lisada ka koostöös maksu- ja tolliametiga arendatud palgamakse teenuse, mille abil saavad ettevõtjad palga maksmise, deklareerimise ja maksude tasumise teha samaaegselt internetipangas.

Igasugune innovatsioon panganduses on tervitatav ainult juhul, kuni see ei tule usalduse arvel. Usaldus tekib muu hulgas reguleerituse kaudu, aga nõuete täitmine on kulukas. Regtech’il, mis on lühend regulatsioonidest ja tehnoloogiast, on tähtis roll aitamaks nõudeid võimalikult tõhusal, aga efektiivsel viisil täita. Näidetena saab tuua rahapesu tõkestamise, kontrollfunktsioonide täitmise või raporteerimise temaatika.

Eelnev on kokkuvõte tehnoloogia arenguga kaasaskäivatest võimalustest, millega tänapäevases panganduses igapäevaselt tegeleme. Mõne teema puhul oleme jõudnud kaugemale, teise osas oleme alguses. Küll aga on kõik arendused kantud põhimõttest, et pangad ei peaks olema mitte innovatsiooni pidurid, vaid selle elluviijad. Kliendil on kõige mugavam saada teenused ühest kohast, kuid ainult teenusepakkuja suutlikkusel vastata kvaliteedi, kiiruse, ajakohasuse ja kliendikeskse suhtluse nõuetele. Kuivõrd LHV toimimise aluseks olev sisemine infrastruktuur on tänapäevane, ei vaja me uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel mitme miljardi euro (sic!) suuruseid investeeringuid, millega paljud vana maailma pangad võitlevad. See lubab püsida meil innovatsiooni eesrindel.

Madis Toomsalu, LHV Groupi juhataja

Arvamuslugu ilmus Äripäeva väljaandes Innovatiiv2017




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse