Makroandmete ja intressimäärade ignoreerimise tagajärjed

Sündmuste algus

10. mail teatas USA Föderaalreserv, et baasintresse tõstetakse 5.0%-ni. Tegu oli 16. järjestikuse intressimäära 0.25%lise tõstmisega alates 2004. aasta juunist. Kuigi selline tõstmine oli oodatud, polnud enamus turuosalisi valmistunud Fed-i karmiks sõnavõtuks edasiste intressitõstmiste aadressil. Föderaalreserv andis mõista, et kuigi otsus edasise suhtes sõltub suuresti avaldatavatest makroandmetest, on järgmine intressitõstmine juunis vägagi reaalne.

Sõnastus, et ‘intresside tõstmist jätkatakse tasakaalukas tempos’ mõjus finantsturgudele halvavalt. Kui suur osa analüütikuid uskus siiski ka pärast föderaalreservi istungit, et intresside tõstmine juunis on ebatõenäoline, siis 16. ja 17. mail avalikustatud makrostatistika kummutas suuresti ka nende lootused. Tarbijahinnad, mis sisaldasid ka energiahindasid, tõusid 0.6%, mis ületasid analüütikute ootusi - aprillis oli vastavaks numbriks 0.4%. Hinnatõus ilma energia kaasamiseta (0.3%) oli samuti üle analüütikute ootuste, kes ootasid 0.2% hinnatõusu. Seetõttu on inflatsiooni kasvutempo suurem kui oodati.

Antud numbrid viskasid piltlikult öeldes õli tulle spekulatsioonidele, et inflatsiooni ohjamiseks on vaja intresse veelgi tõsta. Sellel nädalal avaldatakse veelgi olulist makrostatistikat – kui selgub, et majanduskasv on kiirenemas, siis see suurendab omakorda veelgi tõenäosust, et Fed pooldab intresside tõstmist. 24. mail avaldatakse kestvuskaupade müüginumbrid, uute majade müüginumbrid, 25. mail SKP kasv ning olemasolevate majade müük ning 26. mail ka tarbija kulutused möödunud kuul.

Sündmused USA turgudel

USA aktsiad on tugevas languses olnud juba mitmeid päevi järjest. Esmaspäevase langusega (22. mai) suurendati USA aktsiaturu kõige suuremat kahenädalast kogulangust viimase kolme aasta jooksul. Langus, mille alguseks võib pidada 10. maid, sai kõige suurema hoo sisse just tehnoloogiasektoris, kuid viimastel päevadel on väga tugevalt langenud ka nii metallide, kulla, nafta ja gaasi hinnad. Kulla ja metallide hindade 4-päevane langus on selles sektoris kaasa toonud tugeva korrektsiooni; naftahindade hiljutine langus, mis on nafta hinna viinud viimase 6 nädala madalaimale tasemele, pole aga aktsiaturul jalgealust aidanud leida.

Illustreeriva ülevaate annab Nasdaqi graafik:



Vastavalt langusele USA suurimas aktsiate hinna indeksis Dow Jones Wilshire 5000 Total Market Index, on aktsiad viimase kahe nädalaga turuväärtuselt kaotanud enam kui $1 trillion dollarit!

Jack Ablin, Harris Private panga investeerimistegevuse peaametnik võrdleb praegust olukorda turul köieveoga finantsvarade ja reaalsete varade(raha) vahel, kusjuures turg ei tea, kuhupoole liikuda. Ta rõhutab, et investorid peavad endale selgeks tegema, millised nende investeeringutest on seotud suuremate riskidega ja millised on vähemriskantsed. Tema sõnul müüvad investorid turul praegu aktsiaid, mõtlemata aktsiate kvaliteedi peale, mis omakorda loob mitmeid häid sisenemisvõimalusi.

Investorite suurimaks hirmuks on, et föderaalreserv tõstab intresse liiga kõrgele ja aeglustab sellega liigselt majanduskasvu. Mõned turuosalised kardavad, et aasta lõpuks on baasintress isegi kuni 6% kõrgusel. Samas, ajalugu on näidanud, et kui ignoreerida inflatsiooni ja jätta intresside tõstmine pooleli liiga vara, siis on tulemus aktsiaturgudele negatiivne, sest teatud aja pärast tuleb jätkata intresside tõstmist. Kirjeldatud olukord sarnaneb 1989. aasta seisuga. Intresside tõstmine tuleks peatada vaid siis, kui inflatsioon on väga hästi kontrolli all ja majanduskasvule pole oluliselt liiga tehtud, mis ilmestab 1995. aasta olukorda, mille tulemuseks oli õitsev aktsiaturg. Alati pole viimase olukorra reaalne rakendamine aga võimalik.

Sündmused Euroopa turgudel

Pea 10 päevase langusega on 22. mai seisuga Euroopa aktsiad kaotanud keskmiselt kõik 2006. aastal võetud tõusud. Ägeda korrektsiooni allapoole on põhjustanud kaubaartiklite suur langus, mured intressimäärade tõstmiste ees nii USAs kui Euroopas, mis mõjutavad investoreid raha aktsiaturult võlakirjadesse ümber kandma. Mitmed analüütikud leiavad, et Euroopa Keskpank tõstab intresse 2006. aasta jooksul veel vähemasti 3 korda. Euroopa Keskpanga President Jean-Claude Trichet on ka ise selle kuu jooksul andnud oma kõnedes märku, et esimene intressimäära tõstmine toimub juba juuni koosolekul. Inflatsioonimääraga võitlemine võib aga siingi majanduskasvu alustalasid uuristada ja aelgustuv majanduskasv toob omakorda kaasa aktsiate kukkumise.

Üle maailma tõusvad intressimäärad suurendavad laenamise kulusid ja viivad ülemaailmse majanduskasvu aeglustumiseni. Kui keskmiselt oodatakse 2006. aasta maailma reaalse SKP kasvutempoks 3.6%, siis 2007. aasta number on vastavalt 3.4%. Gary Dugan, kes on Barclay investeerimisteenuste osakonna investeeringute eest vastutav peaametnik leiab: “Praeguses olukorras ei ole õige aeg hüpata riskantsetesse turgudesse nagu aktsiad ja kaubaartiklid(commodites).”

Aktsiate üldist liikumist kajastav indeks Stoxx 600 on alates 10. maist kukkunud 10%! Tegu on suurima langusega alates rallist, mille algust loetakse 13. märtsiks 2003. aastal ja mille tulemusena Stoxx 600 indeks kahekordistus. Selline langus on Euroopa ettevõtete turuväärtustelt pühkinud $951 miljardit dollarit.

Jeremy Batstone, kes tegeleb aktsiatega Charles Stanley’s ütles järgmist: “Investorid on eemaldamas panuseid turult. Kõigest hoolimata, arvan, et aktsiatel on veel üpriski ebameeldiv langus ees ootamas.”

Viimaste päevade langus on eriti tugevalt mõjunud Venemaa turule. Viimase 9 börsipäevaga on RTS indeksi väärtusest 25% ära pühitud. Olukorda kirjeldab väga ilmekalt alltoodud graafik:




22. mai ülisuur langus (-8.5%) põhjustas aga MICEX indeksis kauplemise peatamise üheks tunniks. MICEX indeks koosneb kümnest börsi kõige likviidsemast aktsiast ja on väga tähtis indikaator aktsia hindade keskmiste muutuste hindamisel. Languse magnituudi illustreerib graafik:



Sündmused arenevatel turgudel(emerging-markets)

Arenevate turgude aktsiad langesid 22. mail kümnendat päeva järjest. Tegu on pikima järjestikuse langusega viimase 8 aasta jooksul – kusjuures isegi tehnoloogia mulli lõhkemine 2000. aastal ei avaldanud niivõrd suurt pidevat negatiivset mõju arenevatele turgudele, kui praegune olukord.

Arenevad turud on tihti toormaterjalide eksportijateks. Aktsiaturgude hiljutine kiire tõus ja mured, et ülemaailmselt tõusvad intressid vähendavad üldist nõudlust kogu maailmas toorkaupade järele, on loonud ideaalse olukorra suure korrektsiooni toimumiseks. Lisaks, kuna 28. aprillil tõstis Hiina oma intressimäärasid esmakordselt alates 2004. aasta oktoobrist, annab see signaali, et raha likviidsust hakatakse igal pool kokku tõmbama. Eelmisel nädalal korraldatud küsitlusel leidsid 9 majandusteadlast Bloombergi poolt küsitletud 16st, et ka Jaapan on tõstmas oma intressimääraseid, mis hetkel on 0% peal, juba niivõrd varakult kui juulis. Tegu oleks sel juhul esimese tõstmisega viimase viie aasta jooksul.

Sellised ülemaailmsed intressimäära tõusud suurendavad tõenäosust, et arenevate turgude välisinvestorid tõmbavad osa oma varadest turgudelt välja, et võtta positsioone vähem riskantsetes varades – näiteks USA ja Jaapani valitsuse võlakirjades. Antud muresid nähaksegi praeguste arenevate turgude suurte kukkumiste taga. Marc Faber, kes soovitas investoritel USA aktsiaturgudelt eemalduda nädal enne 1987. aasta nime all tuntud Black Monday’d, kommenteerib antud olukorda väitega, et pea kõigil turgudel leidub ülepaisutatud hindu, mistõttu suurt korrektsiooni oli juba ammu oodata ja ei tule tema jaoks üllatusena.

Ühe negatiivse näitena võib siia tuua India börsi, mis on oma 10. mai tipu järel 9 börsipäevaga langenud 17%! 22. mail tuli börsil kauplemine tunniks ajaks peatada nagu Venemaalgi. Põhjuseks asjaolu, et päevasiseselt langeti enam kui 10%, lõpetati siiski nelja protsendilises miinuses. Samas, ka antud tasemetel on India turg võrreldes teiste arenevate turgudega oluliselt kallim(kui võrrelda oodatavaid ettevõtte kasumeid aktsia kohta), mistõttu languse koguulatust või põhja moodustamist mingile tasemele on väga keeruline ette näha.

Kokkuvõte

Kõike kokku võttes võibki väita, et antud langus on pidevate ootuste ja lootuste hävinemise tulemus intressimäärade tõstmise lõpetamise seisukohalt, kusjuures andmed, mis vihjasid intresside tõstmise vajalikkusele olid põhimõtteliselt kogu aeg turule teada. Viimaste nädalate makroandmed USA turgudelt, erinevate riikide keskpankade sõnavõtud intressimäärade tulevase poliitika seisukohalt ja kõrgele paisutatud kaubaartiklite ja aktsiate(eriti just arenevatel turgudel) hinnad on moodustanud investorite jaoks suurest puslest lõpuks täiusliku pildi, mille tagajärjeks on viimaste aastate üks suurimaid/järsemaid langusi.

See, et investorid ohumärke(kõrged nafta hinnad, inflatsioon, makroandmed) ignoreerinud on, pole just jalustrabav üllatus. Ajalugu on tõestanud, et investorid ei tee aktsiaturgudel alati ratsionaalseid otsuseid, mis on põhjendatav kättesaadava info subjektiivse tõlgendamisega - tulemuseks mitmed krahhid ja hiigellangused finantsturgudel. Edasine turgude käitumine sõltub suuresti antud nädalal avaldatavatest makroandmetest, mis annavad indikatsiooni Fedi edasistest tegudest.